EESTI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST ESTEXIT!

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

majanduslik ühendus on muutunud totalitaarseks sund poliitikaks

2016-08-05 15:00:35

Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.

Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.

Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.

Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari.

Suurbritannias toimus 23. juunil 2016 referendum, mille võitsid napilt Euroopa Liidust lahkumise pooldajad.


laura jensen

Poliitiline süsteem ei tomi

2016-08-05 13:02:35

Meie poliitiline süsteem ei toimi õieti. Võimul olijad on teinud suuri pingutusi ja muutnud seadusi natuke haaval selliseks et neid võimalikult raske oleks välja vahetada. Ja see toimib. Mitte ainult meil, kogu EL-s ja ka muudes demokraatiates on sama probleem. Uued jõud pääsevad võimule vaid väga erakordsetel asjaoludel kui riik on juba väga sügavas kriisis. Nagu praegu. Seepärast peab olema prioriteet see süsteem uuesti toimivaks muuta et tulevikus enam mitte sellistesse kriisidesse sattuda.

On vaja muuta demokraatia toimimise mehhanismid selliseks et rahvas oma teoreetilist võimu ka kasutada saaks, mitte ei kaotaks seda rahamehi esindavatele (nende poolt annetustega ära ostetud) ja tema kontrolli alt väljuvatele parteidele. Selleks on vaja ARVUKATE parteide vahelist tihedat konkurentsi mida praegu ei ole (ei saa tekkida sest on vastu võetud rida seadusi mis seda otseselt takistavad), ainult teised parteid suudavad kontrollida parteid (mis ju tegelikult on võimu haaramise organisatsioon ja sellisena suht kontrollimatu). On vaja likvideerida partei asutamise piirangud, riigikogusse pääsemise lävi, keelata annetused ja lõpetada ka parteide riiklik rahastamine (mis mõjud annetuste võimendusena, mitte ei kaitse parteid rahameeste võimu alla langemise eest). Parteid on huvigruppide huvide kaitsmise organisatsioonid ja kes muu peaks seda kaitsmist rahastama kui mitte need huvigrupid ise läbi liikmemaksu.

Parlamenti ei saa asendada otsedemokraatiaga, seal toimuvad esindajate vahelised arutelud ja sõlmi-takse kokkulepped. Kuid parlamendi liikmeks olemine peab olema auamet. Liige ei pea saama palka ja jätkab oma tavatööd. Muidugi ei võimalda see istungeid töö ajal, kuid istungid ongi väga ebaefek-tiivne töö meetod. Valitsus tuleb aga parlamendist lahutada, võimud peavad ju lahus olema. Ka ei saa selline rahva huvigruppidega proportsionaalne parlament reeglina omada tugevat ja stabiilset enamust kes valitsuse moodustada saaks. Valitsuse moodustaks hoopis otse valitud president kes olekski täi-tevvõimu juht. Parlament esitaks vaid presidendi kandidaate. Otse valimist vajab ka kohtuvõim.
Sarnast skeemi kasutaks ka madalamatel omavalitsuse tasemetel. Just nimelt mitmuses, võiks olla lau-sa kolm taset - küla, vald ja maakond. Kõik sõltumatud ja oma seadusandliku võimu (volikogu) ja otse valitud täitevvõimuga (külavanem, vallavanem, maavanem). Ka linnades analoogiliselt, Tallinn oleks samaväärne maakonnaga, muud linnad vallaga. Kõigil tasemetel oma funktsioonid ja mitte kattuvad ülesanded, ametnike hulk ja halduskulud sellest ei suurene kuid inimeste võimalus oma kohalikke asju demokraatlikult otsustada suureneb küll.

Rahvaalgatus ja referendumid peavad muidugi ka olema. Kuid need ei asenda parlamenti ja valitsust. Referendumile panek eeldab pool aastat kestvat avalikku arutelu! Parlament teeb sama töö kiiremini ja efektiivsemalt.

Hääletamissüsteemist ka:
Lihtne häälte enamus mida paljud sooviksid ei tööta paraku hästi. Hääled koonduvad üksikutele juhtfiguuridele ning tagapool on häälte jaotus juhuslik ega näita kandidaatide tegelikku populaarsust. Sest kõik hääletavad liidrit. Ta saab mitu mandaati ja tema abilised saavad vaid üksikuid riismeid, jäävad justkui tema varju. See ei tähenda et neid ei toetata, nad on tõesti justkui varjus. Kui liider eemaldada tekiks nende hulgast uus liider kes hääled endale koguks.

Nüüd astub mängu parteide nimekirjade süsteem ja liidri üleliigsed hääled kantakse tema parteikaaslastele edasi. Hädapärast toimib, eriti koos paljudeks ringkondadeks jagamisega mis seda varjamise efekti hajutab. Kuid tagajärjena saab nii mõnigi paari häälega sisse ja valijad on pahased. Ka annab see väga suure kaalu partei juhtkonnas tehtud otsustele. Oleks palju demokraatlikum kui valijad ise saaksid määrata kuidas hääled liidrilt edasi kanduvad.

Kuid palju halvem efekt tekib välja jääjatega. Nendele antud hääled lähevad tõepoolest kaduma. Nagu poleks nende toetajad üldse hääletanudki. Mitte hääletanud on teatavasti neutraalsed ja nende toetust võib tõesti proportsionaalselt saadud häältega jagada. Kuid välja jäänute toetajad ju hääletasid ja sisse saanute VASTU. Ideaalis oleks vaja ka välja jääjate hääli edasi anda teistele kes nende arvel sisse võiksid saada. Tegelikult peaks ka valimisringkondadeks jagamise õpetama. Inimene soovib hääletada oma lemmikut ja miks ta ei peaks seda sama? Riik on niikuinii tervik ja kandidaatide sidumine valimisringkonnaga pigem komejant, reeglina nad ei esinda tegelikult seda piirkonda. Ringkonnad põhjustavad ka keeruka osaliste mandaatide piirkondade ülese kokku klapitamise partei üldnimekirja alusel. Keerukas ja kohmakas süsteem mis annab ülisuure võimu partei juhtkondadele. Kuid see on vajalik et vähendada varju jäämise efekti.

On olemas parem süsteem mis ei vaja ei parteide nimekirju ega ka piirkondadeks jagamist. Tuleb anda valijatele võimalus anda oma eelistuste PINGERIDA. Idee on väga lihtne. Valijal on ikka üks hääl, kuid seda pingerida kasutatakse häälte üle kandmisel. Kui keegi kogub üle mandaadi jagu hääli siis ülejäänud lähevad vähendatud kaaluga (sest üks kandidaat sai ju juba sisse) tema valijate teisele eelistusele. Välja jäänute häälte edasi kandmine on veelgi lihtsam, need lähevadki otse teisele eelistusele. Eelised on suured. Varju jäämine ei kao, kuid ka varju jäänute tõeline populaarsus selgub. On võimalik leida nendest kõige väärikam sisse saama. Ja väga oluline on et partei mõju kaob. Kõike otsustavad valijad! Nii muutuvad valitud saadikud oma partei tagatubadest sõltumatuks. Tegelikult, partei nimekiri kaotab üldse mõtte, kandidaadi parteiline kuuluvus on vaid väike lisainfo valijatele. Nad ei pea oma järgmistes eelistustes sama partei kandidaate eelistama. Mis muudab ka peibutuspardid täiesti mõttetuks. Kuid veelgi olulisem on mõju neile kes ei saanud sisse. Nende toetus läheb teistele edasi. Seega ei pea valija enam kartma et tema hääl läheb kaduma kui ta valib nõrga partei kandidaati. Tekib isegi võimalus et valijad koondavad mitme nõrga partei toetuse kokku ja keegi neist ikkagi saab sisse.

Iga sisse saanu saab mandaadi jagu hääli. Osa omaenda omad, osa teistelt sisse saanutelt nende ülejäägina ja osa välja jäänutelt. Ning tekkiv valitud kogu esindab valijate eelistusi tõesti parimal võimalikul viisil.

Tehniliselt muutub häälte lugemini küll keerukamaks, kuid mitte liialt. Arvet tuleb pidada järk järgult, iga sisse saamine või välja jäämine muudab ülejäänute olukorda. Kõigepealt tuleb leida isikumandaadi häälte arv. Hääletanute arv jagatud kohtade arvuga annab selle. Kõik kes selle piiri ületavad on valitud. Kes juba valitud on tuleb edasistest arvutustest eemaldada nihutades pingeridades tema kohale lihtsalt järgmise. Iga valitu jaoks tuleb üle kanda nende üleliigsed hääled. Saadud häälte arv miinus isikumandaat annab kui palju oli üleliigseid hääli. Need tuleb siis võrdselt ja proportsionaalselt kõigi tema poolt hääletanute järgmisele eelistusele jagada - üleliigsed hääled jagatud kõigi tema poolt hääletajate arvuga annab ülekandmise kaalu (mis tuleb ühest väiksem loomulikult, üks mandaat nendel hääletajatel ju juba on). Pärast seda võib tekkida uusi sisse saanuid. Seega korrata protseduuri kuni keegi enam sisse ei saa. Ilmselt jääb pärast seda veel täitmata kohti, need täituvad välja jäänute häälte üle kandmisel. Selleks hakata elimineerima valituks mitte osutunuid. Vaadata, kellel on selleks hetkeks kõige vähem hääli ja elimineerida ta. Eemaldada ta kõigist pingeridadest ja kanda tema hääled tema valijate järgmisele eelistusele. Nüüd sai keegi äkki sisse? Kui sai siis toimida nagu sisse saanutega - kanda tema üleliigsed hääled edasi. Kui keegi rohkem sisse ei saa siis elimineerida järgmine kõige vähem hääli omav kandidaat ja kanda tema hääled edasi. Lõpuks on kõik kandidaadid kas valitud või elimineeritud, ükski hääl ei lähe kaduma ja ei tule ka puudu, selline protseduur on täpne. Etappide arv ei ületa kandidaatide arvu, nii et midagi ülikeerulist või töömahukat tegelikult ei ole. Probleem tekib vaid siis kui mõne valija pingerida osutub liiga lühikeseks, siis see hääl läheb tõesti kaduma. Või siis on võimalus kasutada partei pingerida valija oma pikendamiseks.


Tarmo Kaldma

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikkel 50-le, liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust

2016-08-02 16:26:46

Lissaboni lepinguga kehtestati siis nn väljaastumisklausel liikmetele, kes soovivad liidust välja astuda. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikkel 50-le, liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust ning väljumise kokkulepe saavutataks selle riigi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimistega. Lepingud lakkavad kehtimast sellele riigile alates lahkumislepingu sõlmimisest, selle ebaõnnestumisel kahe aasta jooksul lahkumistaotluse esitamisest, juhul kui see riik ja Ülemnõukogu ei otsusta seda tähtaega pikendada. Kokkuleppe sõlmib Euroopa Liidu nimel Ülemnõukogu, kes teeb seejärel ettevalmistused välja astumiseks, kaasa arvatud raamistiku riigi tulevasteks suheteks Euroopa Liiduga. Lepingu peab heaks kiitma Ülemnõukogu, tehes otsuse häälteenamusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt. Endisele liikmesriigile, soovides taasühineda Euroopa Liiduga, kehtivad samad tingimused nagu teistele liikmeks taotlevatele riikidele.


Luule Pilviste



Jaga seda petitsiooni

Help this petition to reach more signatures.




Tasuline Reklaam

We will advertise this petition to 3000 people.

Learn more...

Facebook