Humanistliku kristluse manifest

Sellega võib nõus olla, mida kirjutab 1577: "Kirik kui ühiskondlik institutsioon ei saa oma tegevuses endale rohkem demokraatiat lubada kui mistahes teine ühsikondlik institutsioon saab."

Kirik kui institutsioon ei saa olla oma tegevuses demokraatlik.

Manifesti p. 3: "Kirikus kui organisatsioonis peab olema võimalik arvamuste ja mõtteviiside mitmekesisus. Igal kiriku liikmel on õigus ja kohus avaldada oma arvamust kõigis kirikut puudutavates küsimustes nii juhtimismudeli kui seaduste osas ja teha seda avalikult." (minu bold - KK)

Demokraatia organisatsioonis saab olemas olla vaid mõtete ja arutelude käigus. Tegude maailmas, organisatsiooni juhtimisel ja reaalses tegevuses saab kirik toimida vaid hierarhilise juhtimise alusel, nagu kõik muud institutsioonid, asutused, ettevõtted, firmad jne. Näib, sellise võimatu "juhtimise demokraatia" sildi all üritavad manifesti koostajad sisse tuua tegelikult demokraatiat õpetuslikul alustõdede pinnal. Nad ütlevadki selgelt, et selline demokraatia kehtigu kirikus ka seaduste osas. Ega nad oma püüdlust ei varjagi, vähemalt paistab see väga otse kätte.

Lisan vaid seda, et kui manifesti pooldajad tahavad kiriku seaduste osas tõesti ausalt ja toimivat demokraatiat, siis peaks nad kohe oma reformide plaanist loobuma, sest ilmselgelt on nad oma tahtmistega vähemuses ja tahtes demokraatiat peaks nad olema esimesed, kes alluvad enamuse teistsugusele tahtele. Selline ebaloogiline ja iseennast taandav manifest ja põhimõte.