Humanistliku kristluse manifest

#1192: Pärnu Vaimulike Ümarlaud - Pärnu Vaimulike Ümarlaua avalik kiri humanistliku kristluse manifesti autoritele.

Austatud Pärnu linna vaimulikud!

Täname Teid kirja eest, milles jagate Humanistliku kristluse manifesti käsitlemisel esile toodud mõtteid. Me oleme rõõmsad, et olete meie üleskutset järgides astunud pika sammu sisulise dialoogi tekkimise poole. See on suur edasiminek võrreldes esimeste vastustega manifestile, mis suurel määral piirdusid isiklike rünnakute ja soovitustega manifestist loobuda. Kindlasti ei arva me end kuuluvat sallimatute sallivusekuulutajate hulka, vaid tahame olla võimalikult sallivad ka sallivusehirmus elavate inimeste suhtes.

Me oleme Teiega ühel meelel selles, et vabadus ei pruugi alati osutuda inimesele kõige tervislikumaks elukeskkonnaks. Inimese loomisele järgnes pattulangus, mis sai võimalikuks üksnes inimesele antud vabaduse tõttu.  Inimene on patune, tema suhe oma Loojaga pole selline, nagu see võiks olla ja peaks olema. Kui poleks pattu, poleks mõtet rääkida ka sellest vabanemisest ehk lunastusest. Küsimus patust on seotud küsimusega, mis on käsk. Me ei arva, et käsud kristlastele ei kehti. Me küsime, millised neist väljendavad igavesti kehtivat Jumala tahet ja on siduvad veel nüüd ja meilegi, millised on aga mõistetavad vaid oma ajastu ja kultuuri ning muistse ühiskonnakorralduse taustal.

Me ühineme Teie tänuga Jumalale, et Eestis on püsima jäänud haritlastest ja kindlameelsetest kristlastest suurkujude mõtte- ja vaimujõud. Tahame nende siiruse ja vastutustunde eeskujul kanda hoolt oma maa ja rahva tuleviku eest, vahetamata seda odava kuulsuse või ajamuutuste arvestamise vastu. Oleme veendunud, et inimesed ei otsi kirikust alati uuendusi, vaid pigem stabiilsust ja kestvust. Uuendused kirikus ja ühiskonnas ei tähenda meie jaoks vana maha lõhkumist ja vanale vastandumist. Uueneda saab ka traditsiooni sees, seda jätkates ja rikastades. Selleks vajame intellektuaalselt ausat diskussiooni, mis eeldab ristiusu põhimõistete sisu avamist ja diskussiooni piires määratletud mõistete juures püsimist.

Me usume, et Jeesus on armastanud ja omaks võtnud inimesi tingimusteta ega ole heaks kiitnud igasugust käitumist. Jumal ja Inimese Poeg, kes ilmutas tõde inimese tõelisest väärikusest ja nimetas asju nende õigete nimedega, löödi risti Tema loodud inimeste poolt, keda Ta armastas. Jeesuse poolt halvaks nimetatu ei ole aja jooksul hakanud väärima heaks nimetamist. Kõik inimesed, kes kahetsevad tehtud kurja ning soovivad pöörduda ja meelt parandada, saavad aga tänapäevalgi loota Jumala armule ja halastusele ning usaldada end lapsena oma armastava Isa kätte. Kristlastena ja Kristuse kirikuna oleme kutsutud seda kuulutama, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:4).

Ristiusu põhisõnum, rõõmusõnum inimkonna lunastamisest Kristuse poolt, on jäänud läbi aegade samaks, nagu ka inimese bioloogiline olemus. Inimene on bioloogiline, ühiskondlik ja kultuuriline olend. Kristluse põhisõnumit on erinevatel aegadel ja kohtades, ühiskonna ja kultuuri kontekstist olenevalt, väga erinevalt väljendatud ja mõtestatud. Ajaloos on muutunud ja teisenenud kõik need küsimused, mis lähevad põhisõnumist kaugemale - nii kiriku organisatsioon ja jumalateenistuse kord kui ka paljude teoloogiliste mõistete sisu. Oleme veendunud, et ristiusu tõde ei tohi rajada ajaloos, ühiskonnas ja kristluses toimunud muutuste eitamisele. Seda on võimalik teha vaid intellektuaalsest aususest loobumise hinnaga.

Meie positsioon teiste kristlaste ja kirikute suhtes pole enese määratlemises teiste õpetaja, kohtumõistja ning vastandujana, vaid koos teistega õppijana, armu kuulutajana ning vastutuse jagajana. Me tahame jagada oma arvamusi, juhtides tähelepanu meid kõiki puudutavatele probleemidele kõigi kristlaste ning kirikute huvides.

Meie arvates ei seisne inimese jumalanäolisus primaarselt soolisuses. Inimese eriline väärikus kätkeb kogu loodu lunastuses inimese lunastamise kaudu Kristuses. Iga inimese puhul väljendub see vastutuses kogu loodu ees ja vabaduses vastu võtta Jumala armastus, mis on ilmunud Jeesuses Kristuses (Jh 3,16; Rm 8,19). Kõik inimesed vastutavad võrdselt Jumala ees ja on vabad võtma vastu lunastust Kristuses.

Me ütleme selgituseks inimese seksuaalsuse kohta, et manifest ei tegele ühegi seksuaalse orientatsiooni õigeks mõistmisega, vaid kutsub kõiki osapooli üksteist respekteerivale diskussioonile. Eriarvamused seksuaalsuse küsimustes ei õigusta vihakõnet kellegi vastu ega mitte kellegi tõrjumist. Piiride tõmbamine seksuaalsuse küsimustes on keeruline nii erinevate teaduslike seisukohtade kui erinevate piiblitõlgenduste tõttu. Me taotleme neis küsimustes avatust, intellektuaalset ausust ja palvemeelset vastutustunnet diskussioonis osalemisel. Seksuaalvahekorda alaealisega peame kuriteoks. Suhtumises samasooliste abieludesse on manifesti autorid üksteist respekteerides eriarvamustel. Igasugune abielu on eelkõige juriidiline leping ja kirikliku õnnistamise või laulatamise üle arutleda on põhjust vaid siis, kui leping on sõlmitud. Praegune Eesti seadusandlus seda ei võimalda.

Me ei sea ühtki vähemusrühma eelisolukorda. Nii ühiskonnal kui kirikutel on õigus määratleda oma suhtumine neisse rühmadesse ja oma elu korraldada vastavalt sellele. Me arvame, et selliseid otsuseid tuleb langetada vastutustundlikult ja arvestades nende inimväärikusega, kelle suhtes otsuseid langetatakse. Süsteemi (ka kirikut) ja inimesi ei või vastandada. Süsteem koosneb inimestest.

Me ei kutsu hääletama ühegi manifesti teesi või selle osa üle. Me soovime, et inimesed avalikult arutlevad ja väljendavad oma arvamusi kõigis esile toodud küsimustes, piirdumata vaid seni kõige rohkem tähelepanu äratanud teemadega.

Meie liikumise eesmärk on diskussiooni arendamine kiriku rolli, ülesannete ja võimaluste üle tänapäeva ühiskonnas, muutuste vajaduse tunnistamine ning kiriku ja ühiskonna dialoogi elavdamine. Me soovime võimalikult paljude inimeste ja huvigruppide osalemist diskussioonides ning tahame Piiblit ja ristiusu põhitõdesid intellektuaalselt ausalt tutvustada võimalikult paljudele inimestele nii kirikutes kui ühiskonnas.

Teiega Kristuses,

Humanistliku kristluse manifesti autorid