#1122: Riho Saard -

Ma püüan analoogia läbi selgitada: ka füüsikud ei kaasa laia ühiskonda ega masse oma teoreetiliste ja praktiiliste küsimuste lahendamisse ega arvesta sellega, mida füüsikateadusest kauged inimesed kusagil arvavad. Ma usun, pole vaja seletada, miks nii on. Ma ei usu, et keegi seepärast hakkaks midagi seletama "füüsikute suletud ustest", "seljataga diskuteerimistest", "demokraatia vajalikkusest füüsikas" vms. Käesolev teema on kiriku enese teema, on usklikkonna teema. Usukaugetel pole pädevust olla kaasarääkijateks. Kui aga kellelgi on arukas ja hea mõte - miks mitte siis seda öelda ja seda kuulata?

Muuseas, kui seda analoogiat füüsikute ja füüsikaga jätkata - "humanistliku füüsikateaduse" tees oleks ikka päris nonsenss, kas poleks?

NB! - analoogia füüsikaga pole ebakohane - füüsikaseadused on Looja seadused ainelisele loodule ning siin pole humanismi, demokraatia ja muu sarnasega midagi peale hakata. Nagu tuleb ära õppida ja endale selgeks teha Looja seadused elutule loodule ja neid seadusi järgida, nii tuleb ära õppida, endale selgeks teha ja omaks võtta ka Looja seadused elavale inimesele ja nendega kooskõlaliselt elada.

#1124: Harri Kingo - Re:

Harri Kingo, teie kommentaarid olid ühed huvitavamad. Lahkusin küll siinsest foorumist, aga te tekitasite huvi siia tagasi tulla. Ma tunnistan, et mitmed kohad teie tekstis olid sümpaatsed. Spirituaalsuse (me oleme jumalanäolistena tema ikoonid ja templid) pinnal on inimesed ka erinevatest religioonidest leidnud ühiskeele palveluse näol. Spiritualistide (mitte segamini ajada spiritismiga) käsi ei käinud 16 saj kuigi hästi (näit M. Servet)  Soovitan lugeda, teie olete ilmselt nagunii lugenud, Mihhail Lotmani "Pistriku talvekarje" (Joseph Brodsky).Radikaalpietistid loobusid 17. sajandil ka kirikust ja selle riitustest,sest kirik oli midagi, mida muuta, reformida vaimses mõttes ei õnnestunud. Sulguti sofistlikkesse salongidesse, vabamüürlusesse ja katsetati ka pühade nähtava kogudusega, mille järelkäijad on näit baptistid, metodistid jt. Jumalariigi loomine on ebaõnnestunud, aga aade on jäänud. Millised reaalsed jõud ja institutsioonid seda teostada suudaksid, ma ei tea. Kuigi kirikud räägivad sellest kõige rohkem,näib mulle siiski, et nad ainult räägivadki.