Austatud Urmas Nõmmik näib arvavat, et demokraatlus ühiskonnas on apellatsioonide kirjutajatel populistlikke meetodeid kasutades võimalik võimulolijate kaudu vähemuse arvamust enamusele peale suruda.
Kiriku juhtkonnad ei tohiks olla poliitilised tuulelipud ega ka mingid kirikuvürstid, kes organistsiooniliste jõuvõtete või täpisteaduslike argumentidega võiksid sundida või veenda erinevate usuliste tõekspidamiste ja vagaduslaadidega muutma oma seisukohti. Kiriku juhtkonnad väljendavad esmajoones kirikurahva - nii vaimulike kui ilmikute - koondarusaamu, mis fikseeritakse kirikusiseste otsustusprotsessidega, seega täitevorganid, kõikide teenijad.
Lausa kummaline on, et igaühe õiguse kaitsjad apelleerivad oma seisukohtade nimel taas võimule. Eriline mõttevabaduse ja demokraatia väljendus.

#292: Realist - Urmas Nõmmikule

Õige