Harri Kingo tsitaat:
"Kui kristlus ja kirik soovib uueneda, siis tuleks tagasi minna Jeesuse enese juurde ja alustada taas temast, püüdes inimliku kõrvale jätta."

Leian, et see pole vajalik, sest kuna Jeesus on samuti tervenisti inimene, samamoodi kui Ta on tervenisti Jumal(ühesõnaga-meie keeles on tegemist täiusliku DNA-ga), ei ole inimlikkust tarvis kõrvale jätta. Kõik, mis on inimlik selle sõna kõige suurepärasemas mõttes, on ühtviisi ka jumalik ja Teme poolt heaks kiidetud.
Tsitaat 2:
"Seistes oma taevase Isa ees Tema lapsena - aga nii me seisame Tema ees kogu oma elu ja iga oma eluminuti - on mõttetu nõutada Tema käest endale inimõigusi, demokraatiat, humanismi, arvamuste pluralismi tunnustamist, sõnavabadust kuni oma arvamuste võrdväärseiks tunnistamist Isa jumaliku tahtega."
See on õige, kuid ega mõlema manifesti avaldajad polegi seda teinud. Madin käib ikka inimeste vahel, kellel kõigil on enda arvates taskus pisike, aga väärtuslik "soovituskiri" Issanda Enda allkirjaga. Ei taha küll inimesi sel puhul koledate katsumustega ja põrgupiinadega hirmutada, sest Jumal, keda tean, jälgib siiani veel üsna heatahtliku muige, aga ka kerge murega oma laste püüdeid, kes isekeskis jageledes, kas siis edukama või edutuma koostöö läbi "Tõe" laegast üles tuhnida üritavad. Seni kuni püsitakse elementaarsete reeglite piirides, ei juhtu midagi halba.

#1242: imik -

Imik:

 

Kui sinu meelest pole vajalik minna tagasi Jeesuse enda juurde ja alustada temast, siis ma tõesti ei oska arvata, kelle juurde meil veel oleks tagasi minna ja kellest alustada.

Ma kordan - Jeesuse isik ja õpetused on ähmastunud 2000 aasta kestel - pühendasin sellele suure osa oma kommentaarist 1241 ja oleks väga pikk kirjutamine, kui ma püüaksin anda kasvõi lühiülevaate sellest, kuidas ja mispidi kristlus ja kirik ise on ajaloos oma õpetuste ja tegudega rängalt bambusesse pannud.

Ma ei arava nagu sina, et Jeesus kui inimene on meile nüüd lõpuks - siin ja täna ja igale - nähtav, selge, järgitav just sellisena, nagu ta oli reaalse inimesena reaalses maailmas. Ka tema õpetatu on kaetud kristlaste lisanduste ja tõlgendustega - sellest ma alustasin oma mõtet nr. 1241 all. Ja sedagi, et Paulus ei kohtunud kunagi inimese Jeesusega ja kogu tema dogmaatikaks muudetud isiklik kirjavahetus räägib vaid taevasest Kristusest, keda ta kohtas oma Damaskuse teel. Sama teed on pühastatud ja dogmaks muudetud Pauluse jälgedes läinud kristlus. Pauluse sõnadest, tema isiklikest kirjadest on saanud lausa Jumala Sõna, absoluutne dogma!

Kui Jeesus seisaks inimesena ja oma õpetustega puhtana meie ees, ilma hilisemate inimlike lisandusteta - kui inimene ja õpetaja - meil poleks mingeid vaidlemisi ega mingeid manifeste. Paraku - need kõik on. Ju siis Jeesus inimesena ja tema õpetused pole meie ees nii selged, nähtavad, järgitavad.

Jah, madistavad inimesed, aga lootes, et Jumal ise on nende leeris, nendega ja saadab hävingu tollele vastasleerile. Eks see naiivne ole. Ma kirjutasin: "Jumal on hea. Kui Jumal meie sellise inimliku rumala manifesti Temale enesele meil teoks teha laseb - aga Ta jätab inimesele alati vabaduse oma rumalused teoks teha - kas siis meie suhe oma taevase Isaga kõige selle läbi avaneb, rikastub, süveneb, avardub?" Ja vastasin ise: ma väga kahtlen selles.

Ma ei näe, et me sinuga väga eri meelt oleksime, Imik. Sa ehk vaid ei pööranud tähelepanu sellele, mida ütlesin - Jeesus kui Jumalat otsiv ja Jumalat leidev inimene pole kristluses sugugi nii otse ja nähtavalt meie ees. Ka pole tema õpetatu meile nii selge - kristluses on ika väga palju sellist, mida inimene on aegade jooksul sinna ise lisanud. See on kiriku ja kristluse - tegelikult aga inimese peamine vajadus - avastada selline inimene Jeesus, mõista tema õpetusi ilma hilisemate lisandusteta ja olla nagu oli Jeesus. Jeesus oli Jumala Poeg, kes tuli maale ja oli Inimese Poeg, et meie, inimese pojad, võiksime olla nagu tema oli ja on - Jumala Pojad.