MÄRGUKIRI EESTIMAA AVALIKKUSELE, PRESIDENDILE JA RIIGIKOGULE

Mis sa klähviva krantsiga ikka sekeldad! Rämmel ja Koitla on just KRANTSID, iseennast imetlevad minikrantsid, kes klähvivad nende peale, kes julgevad neile koha kätte näidata.

Kui aga samal ajal jätkata selle poliitilise jõu avalikku sõimamist, muutub asi juba üsna absurdihõnguliseks

Selliste asjade takka-järgi esile toomist nimetatakse žanrina „lakei memuaarideks”, kui T. seda juhtumisi ei tea.

Samas on ju teada varasemast, et kandidaat T-l on probleeme enese impulsside kontrolli all hoidmisega. Omal ajal kasutatud solvavad väljendid välisministri aadressil ja joobes viibimine autoroolis tõid kaasa tema vallandamise välisministeeriumi kantsleri ametist. Mis oli absoluutselt õige ja ainuvõimalik reaktsioon valitsuse poolt.

Võib-olla kujutas etteaste endast hoolikalt kavandatud etendust, mille eesmärgiks oli president Ilvese diskrediteerimine avalikkuse ja Riigikogu liikmete silmis määral, et president jääb Riigikogu liikmete poolt valimata. Efekt oleks sarnane, kui smokingit kandvat härrasmeest ründab ootamatult kuri koeranähvits, kes talle kihvad sääremarja lööb ja püksisääred katki rebib ja muidu ebamugavasse olukorda paneb.

Raske on öelda, kas tegemist oli kavatsusliku enesehävitamisega või kaotas ründaja järjekordselt enesevalitsuse ja kontrolli oma käitumise üle, kuid tulemus oli tema jaoks masendav. Niisugune inimene sobib vaevalt mingisse avaliku tähelepanu all olevasse ametisse rääkimata tema sobimisest Eesti riigipea kõrgele kohale. Oli täiesti loogiline ja inimlik, et president Ilves pärast saate lõppu T-le kätt ei tahtnud anda. Mis sa klähviva krantsiga ikka sekeldad!