Eestimaalasele 1000 eurot kriisitoetust

fbsse.jpg

Eesti on sinu riik, meie kõigi riik, kuid poliitikud mõtlevad, et Eesti kuulub ainult neile ja Eesti peab neile kindlustama 4000 kuni 5000 eurose kuupalga. Rahvas, kellele kuulub riik tegelikult, peab poliitikute ahnitsemist pealt vaatama … ja ise kannatama, sööma kartulikoori.

 

1. Kriisiabi toetus 1000 eurot - Kriis on kõigile mõjunud, eriti vaestele inimestele, selle pärast peabki riik andma igale täiskasvanud eestimaalasele 1000 eurose kriisitoetuse, et inimesed saaksid seda raha kulutada enda üürivõla tasumiseks või muude kiireloomuliste kulutuste tegemiseks. Ameerikas võttis valitsus sel nädalal 2 triljonit USD-d laenu, et inimesi ja ettevõtteid toetada. Ameerikas antakse igale inimesele 400 USD-d toetust nädalas ja niimoodi pool aastat.

 

1000 eurose toetuse võib riik maksta eestimaalastele välja kahes osas: esimene 500 eurot otsekohe, teine 500 eurone osa paari kuu pärast.

 

Kuna suur osa eestimaalasi on võlgnikud, siis peab riik seadma toetuse maksmisel tingimuseks, et 1000 eurost kriisiabitoetust ei tohi mitte ükski kohtutäitur inimeselt ära võtta, samuti peab see summa olema tulumaksuvaba ja see summa ei tohiks mõjutada inimese tulumaksuvaba miinimumi.

 

2. Igale ettevõttele 2000 kuni 5000 eurot kriisitoetust - Soome maksis igale ettevõtjale 2000 eurot kriisitoetust, ettevõtted ei pidanud aruandeid esitama, nad said summa kätte ja kulutasid seda oma äranägemise järgi ... Eestis on umbes 80 000 ettevõtet, kogukulu oleks sellisel juhul kuni 500 miljonit eurot. Riik võiks arvestada, et jagab toetust ettevõtetele, mis on viimase aasta jooksul makse maksnud ja vähemalt ühe aasta tegutsenud.

 

Kui suurettevõtted soovivad suuremaid toetusi/laene, siis tuleb neil eraldi esitada riigile kas odava laenu taotlus või toetusavaldus koos põhjendustega. On selge, et sellised projektid nagu Porto Franco ja Patarei Merekindlus tuleks lõpuni ehitada riigi poolt antava odava laenuga, sest kui kunagi hakkavad taas meid turistid külastama, siis need on esimesed objektid, mida nad näevad, ja oleks kurb, kui turist näeb maha jäetud või seisma jäänud Eestimaad.

 

Tallinki suguseid ettevõtteid tuleb samuti odava laenuga aidata, sest muidu tulevad hiinlased ja ostavad need ettevõtted odavalt endale.

 

Aafrikas on hiinlased juba kokku ostnud kümneid pankrotistunud või raskustesse langenud sadamaid.

 

3. Iduettevõtetele jaoks jagada umbes 200 miljonit, kuid selliselt, et riik kas annab tagatisel odavat laenu või annavad iduettevõtted riigile toetuse eest vastu 5 kuni 10 % osaluse, kohustusega see omanikele 3 kuni 5 aasta jooksul mingisuguse valemi näol tekkinud hinnaga maha müüa/tagasi osta.

 

4. Igale eestimaalasele peaks riik kinkima pooleaastase Eesti väljaannete digipakettide kasutamise võimaluse. Praeguses tervisekriisis on tähtis, et eestimaalased oleks igapäevaselt informeeritud, aga korrektse info ja uudistega, et nad ei eksleks internetis ja ei hakkaks sim-sala-bimm uudisteedastajate fännideks.

 

Riigi kulu oleks sellele maksimaalselt 150 miljonit. Poole aasta jooksul tekkib inimestel harjumus paberlehe asemel digiväljaandeid lugeda (peaaju peab uute asjadega harjuma, tavaliselt võtab see aega kuu, aga sisse juurdunud harjumuste muutmine võib võtta kuni pool aastat ja seegi ei aita). See oleks võit meediaettevõtetele ja riigile. Riik säästaks loodust, meediaettevõtetel väheneks paberväljaande väljaandmisega ajalehtede kulubaas, sest interneti teel on odavam lugejaid teenindada ja neile meediasisu pakkuda. Kaob paberi, trüki, posti jne kulu ... riik muutuks keskkonnasõbralikumaks, sest kaoks suur osa paberitööstusest, mis reostab keskkonda, kui meedia digitaliseerub. Selle võrra jääb rohkem metsa alles!

 

5. Kõik koolid tuleb riigil korda teha. Jõgeval näiteks renoveeriti riigigümnaasium, alles sai valmis uus põhikool (vana lammutati ja asemele ehitati täiesti uus maja), aga probleem on Jõgeval selles, et uued koolimajad on olemas, aga spordisaale pole kummagi kooli juures, kasutatakse vanu ja väikeseid veneaegseid võimlaid, mida isegi ei renoveeritud ... uue spordisaali maksumus on umbes 6 miljonit eurot. Jõgeva vallal endal pole sellist summat kusagilt võtta.

 

Selliselt tuleks kõik Eesti koolid korda teha: et kõigil koolidel oleks uued peamajad ja tasemel sportimisvõimalused kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks.

 

6. Haiglad tuleks renoveerida, või vanad lammutada ja uued asemele ehitada, et tekkiks keskkonnasääst jne.

 

7. Samuti tuleks kõik riigi hallata olevad asutuste kontorid uueks ehitada (politsei, päästeamet, riigimajad jne)

 

8. Mingil määral tuleks rajada üüripindasid, eriti just väikelinnadesse riigiasutustes töötavate ametnike jaoks, kes kolivad asutuste ümberkolimisega väikelinnadesse jne.

 

Lahenduseks oleks, et riik võtab 10 miljardit laenu.

 

USA on viimase aasta jooksul laenanud kokku umbes 7 triljonit USD-d (7 000 000 000 000 - umbes 28 000 USD-d iga ameeriklase kohta!) selleks, et see kõik oma elanikele ja ettevõtetele tasuta laiali jagada. Eesti riik on seni jaganud ettevõtetele ainult soodsalt laene, mis ettevõtted peavad riigile tagasi maksma. On ju suur vahe, kas jagatud raha on TÕESTI TOETUS VÕI LAEN!

 

 

Allkirjastage see petitsioon

Allakirjutades volitan MTÜ oma allkirja üle andma neile, kellele kuulub vastavas küsimuses võim.


VõI

Allkirja kinnitamiseks saadetakse teile e-maili teel link. Selleks, et tagada, et meie e-mailid jõuaksid teieni, palume teil lisada info@petitsioon.com oma meiliaadressite raamatusse või usaldusväärsete saatjate nimekirja.

Pange tähele, et te ei saa oma allkirja kinnitada sellele sõnumile vastates.




Tasuline reklaam

Reklaamime seda petitsiooni 3000 inimesele.

Loe lähemalt...