Humanistliku kristluse manifest

Mul on väga valus lugeda seda vastasseisu, aga samas kerkib nagu pisut ka trots, ja seda pigem manifestlaste pooldamise poole.

Olen läbinisti kristlane. Usun Jumala armastusse, Jeesuse lunastusse ja Püha Vaimu kohalolekusse. Ajalooliselt ja teoloogiliselt isegi mõistan mingi määrani konfessioonide-vahelist eristatust (kogu austuse juures siiski ei mõista, kuidas filioque-küsimus - üks paljude seas, kuid siiski - sai taolise lõhe tekitada). Seda lõhet kogu oma ilus ja valus näitas mõned lk tagasi kommenteerinud Erich Anton Erkmann - muuseas imestan pisut, et keegi pole vastanud. Hea kirjatükk oli, mind pani mõtlema kohe palju, aitäh!
Mu mure on see, et keegi ei räägi tegelikult asjast. Manifesti sisu ei olnud kristluse sisu ja aluse muutmine. Samas reageeritakse kohe, et homod ründavad. Ma ei ole kirjutanud alla manifestile, pigem kaldusin kommentaare lugedes ivopilli suunda, aga palun vastake mulle, kirikuõpetajad. Läbi Kristuse saame päästetud, ja käsk on armastada oma ligimest nagu armastad Issandat. Kuidas me peame suhtuma siis homoseksuaalsusse? Kui see on inimesega kaasa sündinud, ta ju kind of loodi niimoodi? Te ju ei väida, et homondus on geeniline väärdumus?

Ma siiralt küsin, et kas homo olla on patt, ja kui on, siis miks osad inimesed on sellega koormatud lisaks pärispatule, ja kas me teised ei tee pattu, kui neid hukka mõistame?

Ühiskond on ühiskond, täna ülistavad homosid ja demokraatiat, üleeile rassipuhtust ja diktaatorlust, üleüleeile meeste ainuõigust igas vallas, vahet pole - see ju muutub. Aga mis on kristluse sisu, on armastus Jumala ja ligimese vastu. See tähendab, et meie ei saa sättida mingeid reegleid, kuhumaani me laseme selliseid ja taolisi isikuid maa peal. Ja ammugi oma mõtetes peame ette vaatama, et ei tee ülekohut ligimesele.

Uuesti mu küsimus: ca 2000a kristlust on lühike aeg võrreldes ajaga, mis oli enne seda. Ca 500a luterlust veel mannetum. Lunastus pädeb enne kristlust, seega mõeldamatu aja. Kas me siis siin paari- kolmesaja aasta ulatuses, mil humanism ja inimõigused on hakanud tekkima ja saanud ühiskonnas suurema tähelepanu, saame sildistada ja hukka mõista inimesi, kes ei klapi meie (sajanditevanuse) arusaamaga? Küsimus ei ole grammigi provokatiivne, vaid siiralt tahan aru saada.