AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

Räägitakse, et Eestlased lähevad välismaale tööle ikka vabal tahtel. See on küll vaba valik, kuid teisi valikuid ju ei ole, kui enda riigis tööd ei leia või ei saa palka niipalju, et makse maksta. Samas kiidetakse siinset palgatõusu ja maksude laekumise suurenemist. Soomes töölepinguga töölkäijalt peetakse sealsed maksud küll kinni, kuid lisa tahab saada ka meie Maksuamet. Aga, mida peavad tegema need, kelle tervis ja vanus ei võimalda välismaale minna? Siin puudub töökoht, kohtutäiturid on riigi toel kaelas. Kas peab tõesti enesetappude arv suurenema? Lahendust ja abi riik ei paku. Samuti, kuidas suhtuda perekondade hävitamisse, kui lapsed peavad kasvama, oma vanemaid pikalt nägemata? Ei ole kõigil võimalust nagu meie juhtkonnal, igal nädalavahetusel kodus käia. Mis eelistatud seisus on need isikud, kes saavad lisaks oma kõrgele palgale 30% kuluhüvitisi? Nii ebanormaalset olukorda ei suudetud riigis luua isegi ENSV ajal. Tollastel funktsionääridel võis olla küll maja, auto, suvila ja pisut raha, kuid see oli ka kõik. Ülemäärase eest ootas Siberi vangla või seina äärde sattumine. Meenutaks Uzbeki ministrit, kes puuvilla äri tagajärjel kõrgema määra sai.