Kui antud manifest taandada homoseksuaalsuse ja ultraliberaalsuse õigustamisele, siis see on ekslik. Manifesti tekstis ja taustades on rohkesti muudki. Allakirjutanute sildistamine (homod ja ultrad) või otsene solvamine (EELK rinnal soojendatud maod) on aga siiski üsna alatu võte, mis annab märku sellest, et oma arvamuse avaldamine ei ole mitmete siin sõna võtnute arvates lubatud tegevus. Järgmiseks võime vaadata, kuidas jooksevad võimusuhete jõujooned - kes saab kantslist oma arvamuse välja öelda ja kes seda mitte ei saa. Hundi või isegi keskpärase karjase väide selle kohta, et kõigil lammastel on piiramatu sõnavabadus, ei mõju usutavalt isegi lambaaruga inimesele. Voonakesed on vaikivana mugavamad kui oma arvamust välja öeldes.
Ühtlasi tahaksin kasutada juhust ja tänada diskussante oivalise materjali produtseerimise eest - vaimustav materjal kriitiliseks diskursuseanalüüsiks.

#135: kadri ugur - Sõna- ja arvamusevabadusest

Nõustun Kadri Uguriga, et avalik arutelu manifesti üle on kaldunud tugevasti ühte teemasse, millel on manifestiga vaid osatine seos. Juhin tähelepanu, et vahest tasuks kaasamõtlejail hoolikalt uuesti üle manifesti punkt 6: "Kirikusse on teretulnud ja kirikus on võrdsed kõik inimesed sõltumata soost, haridusest, sotsiaalsest positsioonist, kehalisest või vaimsest puudest, terviseseisundist, seksuaalsest orientatsioonist või identiteedist, rahvusest, etnilisest päritolust ning kultuuritaustast."

See on tegelikult väga leebe sõnastus, mis ütleb, et kirikusse on teretulnud ja selles on võrdsed kõik inimesed. Seejuures ei ütle see näiteks, et kui gei tuleb kirikusse, siis ei võiks mõni konfessioon tingimuseks seada, et ta jääb seksuaalselt karskeks. Küll aga ütleb see, et kirik peaks olema paik, kuhu on teretulnud kõik inimesed oma probleemidega, ükskõik millised need siis ka poleks.

Paljud lugejad ütlevad nüüd, et see on ületõlgendus ja et tegelikult teeb manifest ikkagi homopropagandat. Ja eri leerid kujunevad selle alusel, kuidas keegi geidesse suhtub. Mina näen siin siiski midagi muud. Geiküsimus on siinkohal omalaadne "lakmustest", mis näitab kiriku avatuse-suletuse määra sellel, mida mina nimetan siinkohal "tervemõistuslikkuse skaalaks". See tähendab seda, et oludes, kus arvamused tugevasti ja emotsionaalselt polariseeruvad, kaotavad paljud inimesed kriitilise analüüsivõime. Antud küsimuses saab olla ainult poolt või vastu. Võimalus, et ühel vaidlusteemal on erinevaid tasandeid, koos argumentidega nii poolt kui vastu, ei tule enam kõne alla. St see, mis kaotsi läheb, on kaine kaalutlemise võime. Ütled: "Gei" ja kohe ongi sõda lahti. Antropoloogias nimetatakse seda tüüpi vaidlusküsimusi identiteedimarkeriteks - st need määratlevad sinu kuuluvuse (kas "sees" või "väljas"). Ja identiteedi säilitamise ning kaitsmise nimel tihti vahendeid enam ei valita. Võitlussituatsioonis tõmbutakse kaitsepositsioonile ja eriti hästi aitab siin võimu või jõu argument.

Tagasi manifesti juurde: selle geiküsimuse sügavamaks taustaks ja manifesti üheks olulisemaks sisuliseks probleemiseadeks on küsimus võimust ja selle kasutamisest ning õigustamisest kirikus. Ei ole need siinse kommentaariumi sildistamisedki (nt liberaalid jne) midagi muud, kui katsed sildistaja rühmakuuluvuse kaudu teisi jõuga eemale sundida. Mis kõik teeb kokku selle, et mingis küsimuses (olgu see siis geid või nt moslemid või naisvamulikud) üha suletumaks muutuv kirik kaotab koos oma empaatiavõimega ka oskuse tegeliku elu keerukustega toime tulla. Ehk nagu manifest sõnab: "Oleme veendunud, et sellised hoiakud ei aita muuta ühiskonda paremaks ning pärsivad ka kirikute endi elu."