Uus 40 kiri Eesti Vabariigi Presidendile ESMist

AUSTATUD EESTI VABARIIGI PRESIDENT TOOMAS-HENDRIK ILVES

 

Eesti Vabariigi ja rahva saatus järgmisteks sajanditeks sõltub praegu Teist.

Eesti riik ja rahvas on ESM lepingu ratifitseerimisega jõudnud ristteele, kus on järgmised valikud.

Arengu jätkudes võib oodata Eesti riiki Euroopa Ühendriikide osariigi staatus, paremale pöörates võlaorjus, vasakule pöörates rahva üha kasvav rahulolematus.

Me tahame pöörduda tagasi põhiseaduslike väärtuste juurde.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus Riigikohtu poole küsimusega, kas ESM leping on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega?

Riigikohtu üldkogu tunnistas, et ESM on vastuolus põhiseadusega, kuid otsustas, et põhiseaduse riivest on tähtsam eurotsooni finanstsstabiilsus.

Üheksa riigimehest kohtunikku tõestasid eriarvamustes, et eurotsooni finantsstabiilsus ei ole põhiseaduslik väärtus ning esitasid teravad vastuolud ESM lepingu ja põhiseaduse vahel. Riigikohtunike eriarvamustes on selgelt välja toodud, et “ESM puudutab Põhiseaduse aluspõhimõtteid tervikuna: rahva enesemääramisõigust, riigi suveräänsust, finantssuveräänsust ning rahanduspoliitikat ja demokraatliku õigus- ja sotsiaalriigi toimimist kõigis tema valdkondades, seal hulgas põhiõiguste tagamist”. Eesti finantsvõimalused täita siseriiklikult põhiseaduslikke kohustusi vähenevad summa võrra, mille Eesti peab maksma ESM-i täitmiseks.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Riigikohtunike eriarvamustes on öeldud, et “Eesti kohustub maksumaksja rahaga tagama endast kordades jõukamate euroala riikide, samuti nende riikide erasektori ja pankade jätkusuutlikkuse. Mõte on ilmselt selles, et nende riikide elanikkond on harjunud heaoluga, mida tuleb hoida nii kaua kui võimalik. Eesti elatustase võib ohutult langeda. Eesti on väike riik, rahvas kannatlik ja mõistev: pingutas euro saamise nimel, et täita Maastrichti kriteeriumid, majanduslanguse saabudes ning eelarve tasakaalu huvides leppis nurinata tehtud kitsendustega. Kas see ei ole ülekohtune? Või ongi see kaasaegses tähenduses riigi rajatus vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on Põhiseaduse preambulis. Olen nõutu.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Järgmisel Presidendi ordenite omistamisel palun pidage meeles riigikohtunikke: Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Lea Kivi, Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tammpu.

Riigikogu ei hooli neist.

Toetame Riigikohtu kohtunike nõudeid, et juhul kui Riigikogu soovib ratifitseerida ESM lepingut, siis peab Riigikogu algatama rahvahääletuse. Rahva kui kõrgeima võimu kandja käest peab küsima, kas rahvas on nõus põhiseaduse muudatusega, millega vähendatakse Eesti riigi iseseisvust?

Riigikogu ei hoolinud sellest.

ESM ja EFSF fondides osalemine koormab Eesti riigieelarvet kuni 4,3 miljardi euroga, mis on 70% riigieelarve aastatuludest.

Võrdluseks. Tänavusest eelarvest kulub haridusele 12%, tervishoiule 13%, majandusele 16%, sotsiaalsele kaitsele 33%. Siiani puudub põhjalik analüüs riigieelarve valdkondade olukorrast drastilise koormuse all. Miljardite eurode väljavool Eestist mõjub halvava kaotusena riigile ja rahvale ning kõigile riigieelarvelistele ja eraomanduse sektoritele, sest riik voolab rahast tühjaks.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

ESM leping on vastuolus ka Lissaboni lepinguga ja Euroopa Liidu õigusega. EL õigus sisaldab põhimõtet, mis sätestab, et EL ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste rahalisi kohustusi.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

ESM lepingu põhjendused on demagoogilised. Ei saa rääkida solidaarsusest, kui Eesti riigilt võetakse tagasi kõik, mis anti. Ega isolatsioonist, kui mitte kõik EL riigid ei osale ratifitseerimisel. Ega ähvardada julgeoleku vähenemisega, kui Eesti jääb endiselt NATO liikmesriigiks.

Te olete öelnud intervjuus Juku-Kalle Raidile võrdluseks kodanikuühiskonna kohta: “Kui kunagi peaks kusagilt tekkima mõni tola, kes tahab võtta riiki kui härra direktor ja kõike ise otsustada, siis see turvapadi seda tal ei võimalda.

Rahvaliikumine “ESM rahvahääletusele! on teinud ESM lepingu ratifitseerimise peatamiseks järgmised poliitilised aktsioonid.

Eesti erakondade ja poliitiliste kodanikuühenduste ümarlauas nõuti valitsuselt ja Euroopa Liidult peamiselt ESM lepingute kohta täielikku infot, põhjalikke analüüse ning ratifitseerimise otsustamist rahvahääletusel.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Kümme teadlast ja poliitikut pöördusid Riigikogu esinaise ja Peaministri poole palvega, et Riigikogu ei ratifitseeriks ESM lepingut enne, kui Saksamaa Konstitutsioonikohus on otsustanud, kas ESM leping on vastuolus Saksamaa põhiseadusega või mitte?

Riigikogu ei hoolinud sellest.

12 organisatsiooni ja 47 kodanikku saatsid rahandusministrile avaliku päringu küsimustega kahtluste kohta ESM lepingu suhtes, millele Jürgen Ligi vastas demagoogiaga.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Korduvalt toimusid Toompeal meeleavaldused.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

2300 inimest toetas Riigikohtu riigimehelike kohtunike arvamust ja saatis rahvakirja Riigikogule.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eesti rahvas ei taha ESM lepingut.

Riigikogu ei hoolinud sellest.

Teie otsusest sõltuks terve kodanikuühiskonna edasine areng.

Riigikogu pole hoolinud sellest.

Riigikogu ei käsitle ESM-i rahva ja riigi huvides, vaid poliitiliste intriigide kontekstis. On arvatud, et ESM lepingu ratifitseerimise tegelik põhjus on poliitilises korruptsioonis.

Peaminister ja rahandusminister on korduvalt solvanud rahvast ja suhtunud üleolevalt Riigikogusse.

Andrus Ansip ütles: “Kõigepealt tuleb ESM ratifitseerida, siis saame rääkida detailidest”. Rahandusminister pilkas arutelu “pornoks”. Peaminister ja rahandusminister teatasid, et edasine ESM lepingu menetlus peab olema kiire, konfidentsiaalne ja võõrkeelne.

Te ei saa kinnitada seadust, mida surutakse läbi üleoleku, solvangute ja parlamendi rolli vähendamisega.

Te olete soovinud, et Riigikogu poleks pelgalt kummitempel. Ometi Riigikogu ratifitseeris valitsuse survel ESM lepingu. Ärge olge kummitempli käepikendus!

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas luua uue programmi eurotsooni kuuluvate riikide võlakirjade ostmiseks. Selleks, et keskpank võlakirju ostaks, peab riik olema sõlminud ESM-i ennetava programmilepingu. Seega puudub Eestil vajadus ESM lepinguga liitumiseks.

Palume Teid kui riigijuhti, kelle praegusest otsusest sõltub Eesti riigi areng järgmisteks sajanditeks, mitte kinnitada ESM lepingu ratifitseerimise seadust, sest see on põhiseadusega vastuolus.

Palun, ärge keerake selga Eesti riigile, rahvale, põhiseadusele ja tulevikule.

Teeme ettepaneku, et algataksite rahvahääletuse ja andma otsustusõiguse rahvale kui kõrgema võimu kandjale.

Me palume rahval Teid toetada raske, kuid riigimeheliku otsuse tegemisel ja ühineda meiega rahva kirja allkirjastamisel Teie toetuseks.

Esimesed 40 allkirja:

Ave Alavainu, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Anna Aua, Maimu Berg, Piret Bristol, Rein Einasto, Igor Garšnek, Martin Helme, Merle Jääger, Tauno Kangro, Sven Kivisildnik, Gerda Kordemets, Aivar Koitla, Andres Langemets, Peeter Liiv, Tiina Lokk, Ivo Linna, Üllar Luup, Mait Malmsten, Ivan Makarov, Navitrolla, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Andres Raid, Juku-Kalle Raid, Ivar Raig, Gert Raudsep, Joel Steinfeldt, Paul Tammert, Heie Treier, Hendrik Toompere, Üllar Saaremäe, Alar Sudak, Berk Vaher, Kati Saara Vatman, Rein Veidemann, Mati Väärtnõu, Lauri Õunapuu, Kauksi Ülle

_____________________________________________________________________________________________________________

Kiri antakse üle 10.septembril kell 12:30 Presidendile rahvaliikumise ESM rahvahääletusele! esinduse - Sven Kivisildniku, Anti Poolametsa, Ivar Raigi ja Alar Sudaku poolt.

Allkirjade kogumine jätkub, väljendamaks rahva kui Eesti Vabariigi Põhiseadusega tagatud kõrgema võimu kandja tahet.

 



Koostasid ja allkirju kogusid rahvaliikumise ESM rahvahääletusele! algatajad Sven Kivisildnik ja Ala    Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Facebook