Soovime Vabariigi Valitsuselt eriolukorra piirangute kulutõhususe hindamist ja tõenduspõhiseid otsuseid
Pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogule poole:
Eriolukorra piiranguid tuleb hoida võimalikult lühiajalistena, sest need võivad põhjustada rohkem haigus- ja surmajuhtumeid, kui viirus ise. Töötus, lootusetus ja sügav vaesus põhjustavad pikas perspektiivis suurt suremust (sh enesetapud). Ka sportimisvõimaluste piiramisel on negatiivne mõju elanikkonna tervisele. Pole välistatud, et pikaajalised tagajärjed ühiskonnale on raskemad kui nakkuse enda tagajärjed.
Eriolukorra valitsuskomisjon on otsustanud viirusesse haigestunud inimeste arvu kontrollida. Selle asemel tuleks prognoosida, kas kulutused ja tõenäoline ohvrite arv on kooskõlas. See pole midagi uut, Haigekassa on seni hinnanud kõikide tervishoiuteenuse kulutõhusust, miks mitte teha sama ka eriolukorra piirangutega?
Eriolukorra piirangud peaksid aitama Eesti haiglaid mitte üle koormata. Haiglad ja intensiivraviosakonnad olid juba enne eriolukorda pidevalt inimesi täis ja kriisi ajal ei tekkinud enneolematut ülekoormust. Täiesti ratsionaalne analüüs ütleb, et kulutused, mida riik teeb COVID-19 mõju vähendamiseks, peavad olema väiksemad kui kahju, mis tekiks siis, kui riik ei teeks mitte midagi.
Tõenduspõhiste otsuste eelduseks on, et lõppeks COVID-19 statistika tendentslik ja ebakorrektne kogumine ja esitamine.
Oxfordi Ülikooli analüüsis, mille tegi Tõenduspõhise Meditsiini Keskus (CEBM), leiti et COVID-19 suremus on vahemikus 0,1%-0,36% (ehk nagu raskel gripil). Kõrget suremust Põhja-Itaalias võis põhjustada Euroopa kõrgeim antibiootikumide resistentsuse tase, sest 80% surmadest olid seotud antibiootikumide raviga.
Üheks surmavuse ülehindamise põhjuseks on sümptomiteta nakatunute arvu suur alahindamine.
Infektoloogias eristatakse traditsiooniliselt nakkust ja haigust. Haigus peab kliiniliselt avalduma. Seetõttu peaks statistika hõlmama uute haigusjuhtudena ainult sümptomitega – nt palavik või köha – patsiente. Uus nakatunu – nagu neid määratakse COVID-19 testiga – ei tähenda, et meil on ilmtingimata tegemist uue haigestunud patsiendiga, kes vajab ravi või haiglavoodit.
Kas ainuüksi positiivse COVID-19 testi andnud inimeste arvu nimetamine pole valeinfo jagamine ja elanikkonna eksitamine?
On suur erinevus, kas keegi on surnud COVID-19 VIIRUSESSE või VIIRUSEGA.
Paljudes riikides tehakse viga, et registreeritakse viirusest tingitud surm kohe, kui tuvastatakse, et surnul oli viirus – teistest faktoritest sõltumatult. See on vastuolus infektoloogia põhinõudega.
Surm koroona viirusesse ei vääri rohkem tähelepanu, kui surm grippi. Hirmu külvamine ja surmadest rääkimine aitavad meediafirmade tulu suurendada ja sulgevad rahva negatiivsete uudiste nõiaringi. Meediafirmade propagandistliku faktide käsitlemise tulemusena hävitatakse paljude riikide majandus ja tehakse otsuseid, mis toovad pikemas perspektiivis rohkem kahju, kui kasu.
Mitte COVID-19 ei hävita meie ühiskonna alustalasid, vaid ülearused meetmed võitluses viiruse vastu.
Need, kes soovivad piiranguid jätkata, peaksid näitama selgeid tõendeid piirangute eeliste kohta. Peab olema selge usaldusväärne mudel, mis näitab, kui palju elusid päästetakse, arvestades, et tervishoiusüsteemi ülekoormamise oht on olnud madal.
On aeg asuda tegutsema, taastada oma õigused ning elada eluterves ühiskonnas. Anna petitsioonile oma allkiri!
Teilo Tõnn London Võtke petitsiooni autoriga ühendust