Traditsioonilise kristluse manifest

Ei ole humanist

/ #241 Re: Re:

2011-10-01 09:24

#208: humanist - Re:

Inimene teeb oma valikud, aga kas homoseksuaalse inimese valikud EELK kehtiva doktrini valguses ei tundu Teile kuidagi ebaõiglaselt ahtad? Kui selleks, et Jumalale meelepärane olla, polegi muud võimalust kui tsölibaat? Siis see pole ju mingi valik.

Kõigepealt. Homoseksuaalse inimese VALIK hakata homoseksuaalseks on juba iseenesest väga suur patt. See on vastuhakk Jumalale loomuse tasandil. Jumal ei loo kedagi homoks, kõik inimesed sünnivad heteroseksuaalsetena (teadust siin usaldada ei saa, sest teadus on selgelt kirikuvastasusest nakatunud). Homoseksuaalsuse tekkepõhjused on Piiblis ilusasti ära toodud Rm.1:18,24,26-32. Kuna sellest kirjakohast nähtub, et homoseksuaalne kalduvus ise on juba Jumalale vastuhaku tulemus, kaob igasugune võimalus sellele tegevusele õigustust leida. Me võime selle kirjakoha valguses pidada tsölibaati ainuvõimalikuks käitumisviisiks, sest tsölibaat on korraga nii patukahetsus, karistus kui pöördumine patustest viisidest.

Tänapäeva kristluse suur häda on see, et sellesse on koha leidnud selle maailma "õnneliku elu" arusaamad, ent Pühakirjas on palju kohti, mis ütlevad, et maine elu ei saagi olla läbinisti õnnelik, osalt iidse surmasüü tõttu, osalt aga selle tõttu, et Jumal paneb inimesi proovile. Mõtteviis: "tsölibaati sunnitud homod on seetõttu õnnetud" on selle maailma mõtlemine. Kristlase jaoks ei peaks olema alternatiivi Jumala tahte ja oma õnne vahel. Jumala Tahe on kristlase õnn ja kui ei ole, siis ta ei saa end päris kristlaseks nimetada. Oma ajaloos on kristlus olnud palju askeetlikum religioon kui tänapäeval, sest varasemad sajandid on saanud aru vajadusest oma liha rangelt ja kindla käega vaimu tahtele allutada. Homodele soovitaksin Ignatius Loyola vaimseid harjutusi, samuti uurida erinevate mungaordude askeesi ja lihasuretamise meetodeid.

Ma isiklikult ei kujuta ette, et nii sügava veaga inimene kõnniks ringi ja naeraks ning lõkerdaks rõõmust. Patukahetsuse üks osa ongi tõsiasjas, et inimene loobub täielikult rõõmust ja on allaheitlikult alandlik ja kurb kuni selle hetkeni, mil Jumal temalt oma karistava käe pealt ära võtab, vabastades inimese homoseksuaalsetest tungidest ning luues tema hinge uueks, andes talle normaalse seksuaalsuse ning luues talle võimaluse elada kristlikus abielus vastassoost kaaslasega Jumala auks ja ülistuseks.