EESTI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST ESTEXIT!

Tänapäeval on antud isegi teaduslik alus rahvuse ühtekuuluvustundele ja rahvuse mõistele. Igivana rahvatarkus mis väidab, et veri on paksem kui vesi on leidnud teadusliku tõestuse evolutsioonibioloogia uurimuste kaudu. Need näitavad, et rahva säilimise peamised tegurid on rahva genofondis domineerivad geenid, mis enda edasikandmist soodustavad proportsionaalselt sugulust määravate samade geenide hulgaga indiviidides. Eestlased, nagu paljud teised rahvad sallivad hästi teiste rahvaste kultuuripärandeid ja omapärasusi – aga need meeldivad meile teiste rahvaste kultuuriruumis, nende kodumaal. Meie, nagu teised rahvad, ei taha, et meile surutakse peale võõrast kultuuri tule ja mõõgaga, võõrvõimu okupatsiooniga ega ka tänapäeval propageeritava võõra multi-kultiga. Juba meie muistsed esivanemad teadsid, et meie rahva õnneajad saavad kesta ainult siis kui nad suudavad kaitsta oma kodu, oma peret, oma põlluandi ja oma randu võõraste vallutajate vastu, kellest siin maailmas kahjuks puudust ei ole. Nad olid valmis vapralt võitlema, et kaitsta oma kodu, ja kui vaja, ohverdama oma elu, et nende lapsed ja lapselapsed saaksid elada vabaduses ja nautida õnneaegu ning oma rahva kultuuripärandit. Kui maailmasõja pööris selleks võimaluse andis, olid ka meie isad ja vanaisad valmis astuma võitlusesse eesti rahva enesemääramise õiguse eest niihästi tohutu suurte venelaste vägede kui ka balti parunite rauddiviisi vastu, et luua iseseisev Eesti Vabariik. Meie vabadusõjalaste verega pühitseti Eesti pind, nende ohver ja kangelaslikkus tõi meie rahvale enesemääramisõiguse, meie isamaale vabaduse. Kõige eest mida Eesti ja eestlased on hiljem saavutanud oleme me tänu võlgu meie vapratele Vabadussõjalastele ja Eesti diplomaatia suurmehele Jaan Poskale, kes julges ja oskas meile sobitada Tartu rahulepingu, Eesti vabariigi sünnitunnistuse, Eesti Vabariigi õigusliku aluse.