EESTI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST ESTEXIT!

Globaalses mastaabis on Euroopa Liidu integratsioon põhiseaduse lepingu võtmes täiesti vältimatu koordineerimatult ei ole võimalik Euroopal nii oma majandusvõimsuselt kui ka teaduse- ja innovatsiooni tasemelt areneda samas tempos Ameerika Ühendriikidega ning hoida distantsi selliste kasvavate hiiglastega nagu näiteks Hiina. Ühtsete väärtuste ja eesmärkide selge deklareerimine, suurem riikidevaheline koostöö ning vastava tõhusa infrastruktuuri loomine on need märksõnad, milleta jutt Euroopa arengust juhtiva teadus- ja majandusruumina on tühipaljas sõnakõlks.

Euroopa Liit on arenev organism ning põhiseaduse leping on üks loomulik osa selle arengus, tagades liidu suurema sidususe, ühtsed väärtused ja nende väärtuste ja ideaalide ellurakendamise läbi konkreetsete poliitikainstrumentide. Euroopa Liidu põhiseaduse lepingus tuleb näha sedasama tervikut ning lepingu eesmärki laiemas plaanis, laskumata igas diskussioonis vaid semantilise argumentatsiooni tasemele üksikute detailide suhtes Euroopas elab palju erineva kultuuritaustaga rahvaid ning põhiseaduse leping on arusaadavalt kompromiss erinevate kultuuride ja rahvaste vahel.

Euroopa Liidu põhiseaduse lepinguga ei kaasne Eesti jaoks mingeid selliseid kohustusi, mis ei kannaks samu mõtteid ja eesmärke nende Euroopa Liidu lepingutega, millele Eesti liiduga ühinedes juba nagunii oma nõusoleku andis. Pessimistide lohutuseks jääb alati põhiseaduse lepinguga tagatud õigus liidust välja astuda. Põhiseaduse lepingus tuleb näha pigem võimalusi väikeriigist Eestile saada suureks ning rääkida kaasa rahvusvahelises otsustamises, kus Euroopa Liidu võimalusteta oleks Eesti vaid pisikene riik Venemaa külje all.

Euroopa Liidu põhiseadus mõrvaks Eesti riigi

Argo Loo

Eesti Vabadusliikumise aseesimees

Euroopa põhiseadus, mis teeks Euroopa Liidust riigi, on vastuolus Eesti põhiseadusega, mis välistab Eesti muutmise teise riigi osaks. Mida aga Eesti ja EL liikmesriikide valitsused valetades ja tsenseerides teostada püüavad.

"Euroopa Liidul on kõik föderaalriigi tunnused ... Lõppkiviks (cap stone ) on Euroopa põhiseadus," on öelnud Belgia peaminister Guy Verhofstadt (Wall Street Journal Europe, 26.11.2003 ).

EL põhiseaduse peakoostaja Euroopa Konvendi president Valery Gisgard d`Estaing, võttes vastu Karl Suure auhinda Euroopa riigiks muutmise eest (ELi keeles integratsiooni ehk föderaliseerimise ning euroeesti keeles lõimimise) 29. mail 2003 Aachenis, lausus: Meie põhiseadust ei või kahandada tühipaljaks valitsustevahelise koostöö lepinguks. Igaüks, kes ei ole siiani sellest faktist aru saanud, on väärt kandma lollpea mütsi... Meie kontinent on näinud edukaid püüdlusi tema ühendamiseks: Caesari, Karl Suure ja Napoleoni püüdlusi teiste seas. Meie omalt poolt püüame teda ühendada kirjasule abil. Kas on kirjasulg edukas seal, kus mõõk on lõplikult läbi kukkunud? Stalini, Hitleri ja Lenini jättis ta targu mainimata ning kirjasule kõrval pidanuks mainima ka raha.

Valery Gisgard d`Estaing: Asi ei olnud seda väärt, et tekitada inglastes negatiivset ärevust. Ma asendasin sõna föderaalne oma tekstis [EL PS art 1] sõnaga ühendus, mis tähendab täpselt sedasama. (Wall Street Journal Europe, 7.07.03).

EL Komisjoni poolt välja antud raamatu "Euroopa Ühenduse Õiguse ABC (Dr Klaus-Dieter Borschardt, 1995, lk 27)" kohaselt on integratsiooni tulemuseks Euroopa föderatsioon, milles ühtsed (föderaal)võimud juhivad sinna kuuluvate rahvaste ühist saatust (säilitades siiski nende individuaalse identiteedi) ning kindlustavad nende tulevikku.

EL põhiseaduse art 9.2 järgi Liit ühineb Euroopa Inimõiguste konventsiooniga, millega saavad liituda ainult riigid, ning see on üheks tõestuseks, et EL on riik peale EL PS jõustamist.

Aga ISESEISVUS EV põhiseaduse §1 tähendab, et Põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta mõne teise riigi liitosaks, liitriigi osariigiks. Ta peab jääma iseseisvaks riigiks, mille üle ei tohi olla mingit teist kõrgemat juhtivat võimu. See on ka mõistetav, kuna üldtunnustatud käsitluse kohaselt lõpetavad föderatsiooniks koonduvad riigid eksistentsi ja nende asemele tekib uus riik, liitriik. See seisukoht on justiitsministeeriumi kodulehel ( http://www.just.ee/index.php3?cath=1581 ), ning kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjonile (Paul Varul, Uno Lõhmus, Kalle Merusk, Heiki Pisuke, Jüri Raidla, Märt Rask, Heinrich Schneider, Eerik-Juhan Truuväli, Henn-Jüri Uibopuu).

Riigi tunnuseks on maa-ala, rahvas ja sõltumatu avalik võim.

EL põhiseadus näeb ette igasuguse kontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel (III-265.2e). Eesti kaotaks vetoõiguse nagu ka piirikontrolli, sisserände ja varjupaiga poliitikas, näiteks nii viisade kui ka pikaajaliste elamislubade andmisel, sealhulgas selliste elamislubade andmisel, mille eesmärgiks on perekondade taasühinemine (EL PS art III-265.2a ja III-267.2).

Mida tähendab kontrolli kaotamine sisserände üle sisuliselt kolmkeelsele Eestile nüüd, kus EL on alustanud liitumisläbirääkimisi Türgiga, kelle elanike arv tõuseb ÜRO andmetel 2050 aastaks 150 miljonini praeguse 70 asemel ning Ukraina on ootamas järjekorras? See tähendab, et EL-st saaks järjekordne rahvaste sulatuskatel, mis tähendaks surma Eesti rahvale. Eestist pindalalt väiksemas Belgias elab 1 miljon moslemit ja sama suures Hollandis 16 miljonit inimest. Eesti kultuurile on kontrolli kadu migrantide sissevoolu üle üliohtlik, sest Eestis moodustab 1/3 vene keelt kõnelev elanikkond ja EL põhiseadus laseks nende sugulased Venemaalt ja Ukrainast Eestisse perekondade ühinemise eesmärgil. Eestlased võivad leida end vähemuses omal maal juba 20 aasta pärast!

Olli Tammilehto sõnul on ELi tänane struktuur, ühisturg, seadusandluse koondamine Brüsselisse, valuutaliit ja laienemine itta ülisuurfirmade lobitöö tulemus. Selleks aga et jätkusuutmatuid, negatiivse iibega, maailma huku poole vedavaid tarbimisühiskondi ja müüti selle headusest elus hoida, on vaja lisaks maavaradele tööjõudu sisse vedada ja meedia kaudu programmeerida tarbimismasinaid-inimesi.

Eesti ärimehe sõnul: Võiks hakata hiinlasi importima, nad on väikesed, neid mahub ühele ruutmeetrile palju ja nad on vähenõudlikud. (Delfi, 12. nov. 2004). Tegelikult Eestis aga tööjõupuudust ei ole, vaid on ca 60 000 töötut ja noorte hulgas on iga neljas töötu.

Veel üheks riikluse tunnuseks on EL põhiseaduse II peatükk, mis kehtestaks esmakordselt õigused ning kohustused Liidu kodanikele, mis puudutab iga üksikisikut. Liidu eesmärkide teostamiseks lubab art II-112.1 piirata inimõigusi!

EL Komisjoni poolt välja antud raamatu "Euroopa Ühenduse Õiguse ABC (Dr Klaus-Dieter Borschardt, 2001, lk 20)", kohaselt eristab ELi üksikriigist see, et Euroopa Liidul puuduvad nii suveräänsete riikide terviklik jurisdiktsioon [võim] kui ka volitused uute pädevusvaldkondade kehtestamiseks (jurisdiktsiooni jurisdiktsioon [võim oma võimu suurendada]). Täna veel kuulub liikmesriikide võimu alla välis-ja julgeolekupoliitika ning sise- ja justiitsküsimused (tsiviil- ja kriminaalõigus) ning ELi võimu ulatuse määravad liikmesriikide kohtud (German Constitutional Court, Judgement of 12th October 1993, 89 BverfGE. lk155 - inglise keelne tõlge ILM 33, 1994, lk 388; The European Union at the Crossroads, Devuyst, 2003 ).

EL põhiseadus aga annaks liidule võimu seadusi vastu võtta kõikides valdkondades ja muudaks liidu kohtu ülemkohtuks, kes otsustab oma võimupiirid ise. Eesti kaotaks vetoõiguse veel 63 valdkonnas, näiteks energeetikas võib see tähendada tuumaelektrijaama ehitamist Eestisse hoolimata meie tahtest! Tsiviil- ja kriminaalvaldkondades veto kadu võib tähendada näiteks Eesti riigi ja kultuuri kaitsjate ning piiramatu sisserände vastu seisjate ksenofoobideks või rassistideks kuulutamist ja karistamist ELi seaduste kohaselt Austria näitel. Sotsiaal- haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas võib veto kadu tähendada Eesti rahvale nende teenuste erastamist.

EL põhiseadus seab eesmärgiks arendada Euroopa mõõdet hariduses, mis tähendaks ajaloo võltsimist nii, nagu on seda teinud okupandid alates ristisõdijatest kuni N Liiduni. Paljude artiklite nimed on kõlavad kuid sisu mäda, näiteks jagatud pädevus, mis tähendab: Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.

EV ja EL-i trükistes varjatakse EL põhiseaduse olulisimat esmakordselt lepingusse kirjutatud artiklit I-6, mis ütleb, et Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriikide seaduste üle. See teeks EL seadused esmakordselt ülimuslikuks ka liikmesriikide põhiseaduste üle, nagu oli Nõukogude Liidus PS § 74 kohaselt, mis tähendab et Eesti riik kaoks ning muudetaks E Liidu osariigiks.

Leping, mis kehtestab Euroopa Liidule põhiseaduse on nii leping kui ka põhiseadus, kuigi eesti keelde tõlkimisel valetas Eesti Vabariigi valitsus poliitilistel põhjustel eesti rahva petmiseks dokumendi nimeks Euroopa põhiseaduse leping, mis ei ole ainuke tõlkevale (näiteks Ülemkogu president valetati eesistujaks poliitilistel põhjustel).

Leping, mis kehtestab Euroopa Liidule põhiseaduse kannab EL nn töökeeltes pealkirju: a) inglise keeles Treaty establishing a Constitution for Europe; b) prantsuse keeles Traite ettablissant une Constitution pour l`Europe; c) saksa keeles Vertrag über eine Verfassung für Europa.

EL komisjoni ametlikus trükises Põhiseadus Euroopa jaoks tsenseeriti lk 3 lõik: tegelikult on Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse reeglitele vastav leping kui ka põhiseadus, sest ta sisaldab põhiseaduslikke elemente. Eesti valitsuse poolt väljaantud trükises "10 küsimust Euroopa põhiseaduse kohta" punkt 8 väidab valelikult, et "Euroopa põhiseaduse leping ei ole Euroopa Liidu konstitutsioon, vaid, nagu nimigi [siin on põhjus, miks nimi valesti tõlgiti] ütleb, rahvusvaheline leping". Ka Euroopa Inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste (21.10.04) nimetas dokumenti Euroopa põhiseaduseks, lisades mida küll nimetatakse põhiseaduslikuks [õieti küll põhiseaduse] lepinguks, kuid millel on samas mitmeid väga selgeid põhiseaduse tunnuseid.

Tõnis Lukase sõnul olevat EL PS parem kui N Liidu PS (Tartus 2.12.04 kohtumisel politoloogia tudengitega, kus selgus et pooled 8-st riigikogu liikmest, ei olnud EL PS lugenud). Õiguskantsler Jõks (26.11.04) tsiteeris Saksa kolumnisti Jan Rossi: Põhiõiguste harta [EL PS II osa] on sasine segu tehnokraatiast ja sotsiaalidealismist, täis hästimõeldud väljalunastamatusi. Ta lisas, et nende deklaratsioonide kohal hõljub midagi fiktiivset, nagu oli kommunistlikes riikides inimõiguste garantiide kohal, mis asja tõsiseks minnes midagi ei maksnud.

Seega ei või Euroopa põhiseadust sõlmida, sest see on vastuolus Eesti põhiseadusega. Eesti valitsus on toime panemas riigipööret, varjates rahva eest EL põhiseadust, mis mõrvaks Eesti riigi. EV PS kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale (§ 54 ), kusjuures see kehtib kõigi kohta. Ja Eesti põhiseaduse kohasel võiks ainult rahvas tappa Eesti riigi, tühistades Eesti põhiseaduse § 1, kuigi iseseisvuse aegumatus tähendab paljudele, et Eesti riiki ei või tappa kunagi, rääkimata mõrvamisest.

Eesti põhiseaduse preambula kohaselt on Eesti riik ... pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Ei sõnagi järelejõudmisest Ameerikale või ärimehe unistusest sisse vedada vähenõudlikku tööjõudu Hiinast ja pikendada töönadalat kuni 65 tunnini, mis teeb 13 tundi päevas (EL algatas vastava eelnõu, keskajal töötati kuni 14 tundi päevas).

Euroopa põhiseaduse lepinguga seotud arvamuslood