AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

Muudame valimiskorda
Missugusele seadusele ja riigile on Riigikogu liikmed andnud ametivande?
Eesti Vabariigi põhiseaduse eesmärk on
...Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva enesemääramise kustutamatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24, veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegusele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas vastu 1938. aastal jõustunud põhiseaduse §1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletamisel vastu järgmise põhiseaduse.
Kas praegu Eesti Vabariigi täidesaatev ja seadusandlik võim on jäänud ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ( § 61)?
MTÜ Vabade Kodanike Ühendus leiab, et igal Eesti Vabariigi kodanikul on kohustus täita põhiseadust ( §56) ja seista kõikide Eesti Vabariigi elanike heaolu eest, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide kohaselt. ( § 3)
MTÜ Vabade Kodanike Ühendus leiab, et paljud vastuvõetud seadused ei ole kooskõlas põhiseadusega ja need on oluliselt kitsendanud kodanike ja elanike vabadusi ja õigusi. VKÜ eesmärk on elanike teadlikuse tõstmine, sest ainult teadlik kodanik on võimeline tegema õigeid valikuid.
Õigusi tuleb taastada sihikindlalt ja kõikumatult. Tuleb alustada algusest, milleks on valimisseadus.
Esimeseks ülesandeks on valimistega seotud seaduste muutmine
1) otsesed (majoraatne) valimised
2) avatud nimekirjad
3) kautsjoni kaotamine kandideerimisel
4) erakonna moodustamisel 1000 liikme nõude kaotamine
Valimisseaduse kaasajastamine, mis nõuab ka põhiseaduse muutmist
1) salajase ja avaliku valimisõiguse võimaldamine
2) riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, mida saavad kasutada avalikku valimisõigust kasutanud kodanikud
3) riigikogu liikmetele kehtestada maksimaalselt kaks järjestikust ametiaega, eesmärk, et seadusandlik võim ei võõranduks tegelikust elust
4) kehtestada Eesti Vabariigi Presidendi otsevalimine

Kas riigikokku mittepääseja on kurjategija?
Riigikogu valimise seaduse ( V Peatükk, § 26, lõige 15,16)
Lõige 15: Kandidaat või kandidaatide nimekirja esitaja kannab Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa, mille suurus on palgaalamäära iga ülesantud kandidaadi kohta.
Lõige 16: Kautsjon makstakse tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või üleriigiline nimekiri osaleb kompensatsioonimandaatide jaotamises. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigi tuludesse.
Eesti Vabariigi põhiseaduses §12
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumustee, samuti varalise ja sotsiaalse või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
§ 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Põhiseaduse § 12 põhjal on Riigikogu valimise seadus § 26 lõige 15, 16 põhiseadusega vastuolus. Räigelt on rikutud võrdse kohtlemise seadust, kuna kautsjoni nõue diskrimineerib vähem varaliselt kindlustatud kodanikke. Sama seadus õhutab diskrimineerimist erinevate ühiskonnakihtide vahel, sest kust on tulnud hoiak, et igasugused ei pääseks kandideerima.
Lõige 16 täielikult on arusaamatu kautsjoni maksmise nõue, kuna riigikokku mitte pääsenut koheldakse kui kurjategijat, kes on rikkunud pärast kautsjoni määramist kokkulepet või seadust. Kuidas on tagatud vabadel valimistel kandideerijate võrdne kohtlemine?

Kas valija valib pärast valimisi?
Eesti Vabariigi põhiseadus § 60 Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
Riigikogu valimise seadus § 4 Otsene valimisõigus. Valimistulemused selgitatatakse valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel.
Riigikogu valimise seadus § 37 lõige 4, 5, 6
Lõige 4 Igas valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtiva häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga.
Lõige 5 Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Lõige 6 Samas nimekirjas kandideerinud kanditaatidele antud hääled liidetakse. Nimekiri saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab valimisringkonnas saadud häälte arv lihtkvoodi. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist.
Seda nimetatakse suletud nimekirjadega valimissüsteemiks. Erakond otsustab, kes osutub valituks. Valijal kitseneb valikuvabadus, kuna valija eest on teinud valiku erakond. Kas valija valik on otsene, kui erakond teeb esimese valiku? Kas põhiseaduse § 60 on täidetud?
Seadus soodustab riigikokku valitul täita erakonna huve, jättes teiseks ühiskonna ehk rahva huvid. Seadus toetab nn. poliitbroilerluse teket.
VKÜ soovitab : Avatud nimekirjad võimaldaksid väärtustada valija valikuid, aidates tekitada dialoogi valija ja riigivõimu vahel. Ettearvamatus valimistel paneks riigikogu liikmeid seisma esmalt ühiskonna ehk rahva huvide eest.
Eesti Vabariigi presidendi peaks valima otse rahvahääletusel.