Humanistliku kristluse manifest

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Arutelu teema on petitsiooni Humanistliku kristluse manifest jaoks automaatselt loodud.

Harri Kingo

#1651

2011-10-23 10:40

Vali Hüüdnimi:

Loodan väga, et sa leiad endale inimesed, kes on vabad neist puudustest, mida mainid 1650. Ei kirik, ei usklikuks olemine ei tee inimest iseenesest ja automaatselt ideaalseks - me oleme ikka vaid inimesed, oma pika teekonna päris alguses minejad. Sageli alles otsijad, kõhklejad, kahtlejad, vigu tegevad.

Kogudused pole kõik sama nägu ega tegu - neid on erinevaid. On ka väga sõbralikke ja toetavaid uskujate kooslusi, kus võimukus pole primaarne, kus võim pole üldse oluline. Minu veendumus on, et päris üksi jäädes ja ise olles on eksiminekud Jeesuse teelt väga kerged tulema, ka on vaimne edenemine palju vaevalisem isegi kui õigel teel minnakse. Inimene on kalduv vigu tegema, aga veelgi halvem - oma vigadesse kinni jääma. Vaimsel teel kõndivad kaaslased on see arenguid soodustav keskkond, mis aitab oma vigu märgata ja neid ka parandada. Loomulikult eeldab see su kaaslastelt teatavat vaimset vabadust, vaimset julgust - mitte dogmaatikas nagu betoonis kinni olemist. Eks sa ju tead - nagu on maailmas pime-ateiste, nii on ka maailmas pime-usklikke. Valgus pole maailmas kaugeltki ühtlaselt ja nö. "demokraatlikult" jagatud - rääkis ju Jeesuski seda korduvalt oma tähendamissõnades. Sellistest pimedatest ja jäigalt raamistatud äärmustest poleks tark juhinduda - ei oma elus, ei oma usuelus. Betoonist ei võrsu elu.

Ma ei soovita sulle kedagi ega midagi. Lihtsalt ole avatud inimestele ja ära jää üksinda. Oht on ise betooniks saada ja jäädagi. Jeesus küll eraldus palveks ja osaduseks oma kaaslastest, kuid mitte kunagi kauaks. Ka ei lasknud ta jüngritel olla eraldatuses - isegi jutlustamisreisidele saatis ta neid mitmekesi koos, et üks saaks teisele toeks olla. Nii ka meil siin ja täna pole hea jääda päris üksi, veel enam - ala hoida ja iseendas kasvatada oma pettumust senikogetus. Pettumused saadavad meid paratamatult, meie ülesanne on osata ja tahta edasi minna, olles neist õppinud oma õppetunni.

Ära jää üksi - see on mu nõuanne sulle.

Vali Hüüdnimi

#1652

2011-10-23 11:22

Tänan Sind südamest, Harri!
Õnneks on mul seekord maapealsete inimeste hulgast mitu head mõttekaaslast juba olemas.
ivopill

#1653 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-23 15:30

#1650: Vali Hüüdnimi - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Tsiteerin:...et taolisi vigaseid on veel. Sangaste kogudus ju ka kindlasti.

Mida tead sina Sangastest või Sangaste kogudusest? Sama, mis põrsas pühapäevasest päevast.

Kristlaseks jään niikuinii ja see usk ei pärine juba ammu enam ainult kantslist.

Loomulikult. See pärineb in saecula saeculorum vingatsite jututubadest. Ja mida vastata Cyprianusele, kes ütleb:

"Salus extra ecclesiam non est"

Just seetõttu otsustasin senise koguduse siseelust ja suhetest edaspidi eemale hoida....

Kas sinu senine panus koguduseelusse on olnud ainult vingumine ja kriitika? Või meenus mõnikord ka see, et kiriku ümbrus vajab korrastamist ja aknad vahetust? Kui suur oli sinu ajaline ja materiaalne ohver selleks?Hoia eemale jah. Pole kohustusi ka kaelas. Eks meiegi ole mõnele virisejale ja oma naba imetlejale soovitanud leida endale kogudus, kus ta võib oma "mõttekaaslastega" omas mullis mulistada, kirikut padjaklubiks reformida(mõtteis muidugi) ja muid ilusaid asju teha.

Ja kui ma kellelegi midagi ütlen, siis olen kohe vihakõneleja.O tempora, o mores! Senatus haec intellegit. Consul videt; hic tamen vivit. Vivit? immo vero etiam in senatum venit.... Millist sõimu ja vihkamist ma ise siinsetelt "humanistidelt" olen osaks saanud, seda ei märka sa mitte.

Harri Kingo

#1654

2011-10-23 19:16

"Salus extra ecclesiam non est" - selle peale ma uuriksin Cyprianuselt, kust ta nii täpselt teab, et Jumal ennast kirikuga on piiranud? Vaata, neid kristlikke konfessioone on maailmas ikka kümneid tuhandeid. Millisega neist on Jumal ennast piiranud? Kuidas Cyprianus oma veendumust Jumala sellisest enesepiiramisest ühe iniminstitutsiooniga põhjendaks - mida sina arvad?

Harri Kingo

#1655

2011-10-23 22:43

Piibel on kena ja tark raamat, kuid hea inimene - see pole matemaatikaõpik, kus kõik elu valemid on lõplikutena kirja pandud. Veel vähem on see Jumala inimesele ette öeldud tekst või inimesele räägitud kõne. See on siiski omaaegsete inimeste endi arusaadu ja mõistetu, on inimeste koostatud tekstikogumik ja seeläbi ka kohatiste suurte puudustega raamat. Niisiis, piiblist on leida head ja kasulikku, aga piibel pole mingi viimane, lõplik ja vääramatu tekst ning tõde. Seda oleks hea teada ja mõista.

Piibel on küll kasuks, kuid piibli asemel peaks inimese tõekspidamiste aluseks olema elav, usu läbi toimuv osadussuhe Jumalaga. Siis arusaamad ei kivisu betooniks, inimene ise ei muutu dogmade ohvriks ja vangiks. Sukeldudes piibli teksti ja unustades elava osaduse on selliseks ajude betoonistumiseks oht väga reaalselt olemas.

Mõttetu ja kahjulik on vastanduda usu pinnal teiste religioossete suundadega. Usk liidab ja lähendab inimesi, just kontseptsioonidel on kalduvus vastandada inimesi. Usk on seejuures alati olemuslikum kui aru kontseptsioon - usk domineerib alati aru kontseptsiooni üle. Aru kontseptsioonid ja tõekspidamised pole kunagi valmis, lõplikud, viimased ja ainuõiged - need on areneva isiksuse jaoks alati muutuvad ja arenevad koos tema endaga. Usu läbi osadus Isaga on selle arengu alus ja põhjus - mitte kivistunud tekstide uurimine ja puurimine. See tegevus võib olla kasuks, tingimus on, et on olemas ka elav osadus jumalikuga.

Just usus leiab inimene endale palju lähedasi inimesi ja on nendega lähedane, kontseptsioonide pinnal aga tekib palju vastandumisi. Seepärast pole tark vastanduda tõekspidamiste tasandil vaid leida ühtsus sügavamal - usu tasandil. Usk liidab, aru lahutab.

Inimesed püüdlevad Jumala poole ja iga selline püüdlemine on hea - pole nii tähtis, milline kontseptuaalne vormistus sel püüdlemisel on. Kui asetada oma rõhud oma usuelus mitte usule vaid oma kontseptsioonidele, lausa dogmadele, siis pole parata - tekib vastandumine väga paljudele ja kohe, sest inimestel on väga palju erinevaid arusaamu Jumalast, mis omavahel üldse ei kattu. Just kontseptuaalsete erimeelsuste tõttu on maailmas ca 40 000 eri kristlikku denominatsiooni. Need oleks kõik sõdades isekeskis... kui inimesi neid eri denominatsioonides ei ühendaks ega liidaks sügavam nende usk samasse meie kõigi taevasesse Isasse ja usus saadud elav jumalakogemus, mis alati teisendab kitsamad arusaamad avaramateks.

Usus leitakse alati ühtsus, kuid see on võimalik ka tõekspidamiste tasandil, kui osatakse ja taibatakse keskenduda samasustele, just neid otsida ja leida.

Üks analoogia seletuseks aru kontseptsioonide kohta:

Kui meie kõigi sihiks on jõuda Raekoja Platsi, aga me asume linna eri servades, siis on meil kõigil küll sama ideaal, kuid konkreetsed eesmärgid ja konkreetne tee võivad olla täiesti vastandlikud. Kui üks peab pöörama oma teel itta, et läheneda ideaalile, siis teine peab pöörama oma teel läände, et ideaalile läheneda.

Nii sage on, et isegi samase ideaali omajad unustavad oma ideaali samasuse ja vastanduvad teineteisele ajalike eesmärkide tasapinnal, ja kaks inimest, kel kummalgi on täiesti individuaalne tee minna sinna ideaali - sinna Raekoja platsi - hakkavad vaidlema, isegi võitlema, kes ja kuhu peab oma isiklikul teel pöörama... Ja nad ei mõista, et ühtse ideaali saavutamiseks ja kohtumiseks peabki üks neist omal ristteel pöörama paremale, teine aga omal ristteel vasemale - sest nii vaid jõuab kumbki neist meie kõigi kohtumispaika - antud analoogias siis Raekoja Platsile.
Harri Kingo

#1656

2011-10-23 22:44

Igal on oma vaimse arengu tee ja oma võimekus seda oma isiklikku ja alati individuaalset teed minna. Mõne jaoks on hea, kui tal on enam vabadust. Teine aga vajab vastupidist - just oma tee selget ja kindlat raamistust, määratletust. Sest inimesed on erinevad - mis on ühe edenemiseks hea, see ei pruugi olla hea teise edenemiseks. Mõne isiklikuks arenguks on vajalikud väga selged ja ranged reeglid. Mõnele on arenguks tarvilik lugeda, lugeda ja lugeda piiblitekste, elus rangelt hoida kinni seal öeldust ja võimalik, et kõrvalekalle teatavast mõttelisest normistikust ja raamistikust on talle hävitav. Ega midagi - kui kellelegi on nii hea - olgu siis nii.

Usu ajaloos on olnud neid, kes on end väga rangelt raamistanud nii oma ainelise elu kui ka oma mõttemaailma osas - ja olgu siin näiteks kloostrid oma väga range elu ja mõteilma reglementeeritusega. Kuid on olnud ka neid, kes on just vananenud raamid hüljanud, et edeneda - need on olnud reformaatorid, usu avardajad ja neidki on olnud palju.

Mõlema suuna esindajad on olnud vaimse arengu edendajateks - ei saa öelda, et ühtedel oleks eeliseid teise ees. Nii süvenemine kui avardumine on arengu kaks külge ja mõlemad on vajalikud. See, millist konkreetset teed keegi käib on väga individuaalne ja siin ei ole võimalik eri isiksusi kõiki üheselt samadesse raamidesse suruda, veel vähem käsutada. Kõige vähem on vaja põlata neid, kes kellegi isiklikesse raamidesse ära ei mahu, kellele teise isiklikke raame vaja polegi.

Kuid keegi ei saa maailma panna elama oma isiklike arusaamade raamides - maailm ei mahu ühe inimese raamidesse ja normidesse ära. Seega - oma reegleid tuleks vaadelda kui vaid oma reegleid, ja lase teistel käia nende radu. Ühe rada kohale jõudmiseks on hea ühele, teise rada samasse kohta kohale jõudmiseks võib olla teine - ja las siis olla.

Kui mina kirikusse, võiks vaadata inimesi oma koguduses. Ja olla kindel, seal pole kedagi, kes kõike täpselt samamoodi mõistaks kui ise mõistetakse. Tuleks lasta neil inimestel oma koguduses ja enda ümber olla omal teel - nii on neile hea, sest nii nad edenevad.

Alati võib diskuteerida teatavate õpetuslike vaadete ja arusaamade üle... aga palju targem oleks kahel erineval inimesel otsida teineteise vaadetes samasusi ja mõista oma staatust - me võime olla erinevad oma arusaamistelt, kuid me oleme oma usus ühe Isa lapsed. See fakt ületab oma sügavuselt ja tähenduselt kõik meie inimlikud vaidlemised sõnade ja mõttekonstruktsioonide inimlikul, alati ebatäiuslikul tasandil.
Harri Kingo

#1657

2011-10-23 22:45

Tee ja tee vahel on põhimõtteline vahe. Ja selles, kas eri inimeste teed viivad ikka sinna, kus me kunagi kohtume... või viib mõni tee siiski sellest kohtumispaigast eemale, ära, vastupidises suunas. Inimesel on alati vaba tahe - on alati valida, kas areneda ja üha enam kooskõlastada oma tahe jumaliku tahtega... või minna omapäi, jumalikust tahtest ja jumalikust ideaalist hoolimata. See valik teeb vahed vahele eri teedel - kuhu kellegi tee viib ja kuhu ta jõuab.

Kõik teed viivad Rooma, kui minejate eesmärk on Rooma minna, kust nad ka oma teekonda sinna Igavesse Linna ei alustaks. Kui minejatel on teine eesmärk kui Igavene Linn - tema tee viib ta mujale.

Pole vaja küsida, kust sa oled siia tulnud, kes sa oled praegu. On vaja küsida vaid üks ja olulisim küsimus: kuhu sa teel oled, kuhu sa jõuda igatsed, inimene? See määrab. Ja mitte see, kust on tuldud ja kus ja kes hetkel ollakse. Inimesed üle Eesti - idast, läänest, põhjast, lõunast - võivad tulla kokku Eesti keskmesse - Mäo risti. Üldse ei loe, kust nad sinna on saabunud. Ja ei loe ka see, et nad on seal Eesti keskmes. Loeb, kuhu nad sealt edasi suunduvad, kuhu nad jõuda tahavad. Kui näiteks Igavesse Linna - siis nad sinna ka jõuavad. Kui mujale - nad ei jõua Igavesse Linna.

Teedega ja inimestega neil teedel on nagu nende allikatest voolavate ojakestega - kõik nad asuvad teele Suure Mere suunas, aga... kõik ei jõua Suure Mereni. Paraku. Mitte iga puult kevadel lendu läinud seemnekesest tuules ei saa uut puud, mille okstes võivad taeva linnud endale kodu leida...

Selleks me siin oleme, et aidata üksteisel teed käia sinna, kuhu me tahame jõuda. Üksteist aidates me peame aga arvestama, et kui me ise peame praegu tegema pöörde paremale, siis teise jaoks on praegu vajalik hoopis tema teel teha pööre vasemale. Pole vaja kohustada kõiki teelisi samaselt toimima - Jumala juurde tagasi koju ei saa minna ühtse rivina. Sinna jõutakse üksteist aidates, kuid alati individuaalselt.
Harri Kingo

#1658

2011-10-23 22:48

Vanade heebrealaste arusaamade kohaselt oli jumalik käsk absoluutne, igavene ja muudetamatu. Käsk ju tuli otse Jumalalt eneselt - kuidas seda saaks siis muuta või rikkuda? Sellest arusaamast ka nende õpetused ja arusaamad - nn. käsuõpetus.

Kui Jeesuse jüngrid said kriitika osalisteks, et nad läbi vilja minnes viljapäid võtsid ja teri sõid - rikkusid üht juutide poolt absoluutseks ja vääramatuks peetud käsku pidada hingamispäeva - siis vastas Jeesus etteheitjatele: "Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks".

Jeesuselt on teinegi näide käsu relatiivsusest: "Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas? Kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära ohvrileivad, mida ei tohtinud süüa ei tema ega ta mehed, vaid ainult preestrid üksi?"

See on üldine valem ja arusaam, mis milleks hea on - mitte inimene pole käsu jaoks, vaid käsk on inimese jaoks. Kuid pole parata, kristlus on paljus läinud seda teed, et on absolutiseerinud õpetust ja reegleid.

Võtkem teadmiseks, et pole olemas absoluutseid käske, reegleid, norme. Ja et Jeesuse vaade käsule ja reeglitele oli dialektiline, lähtuv põhimõttest "Eesmärk pühitseb abinõu". Ja mitte, et abinõu pühitseb eesmärgi.

Mitte käsk pole püha ja mitte käsu kõrvalekaldumatu täitmine pole mingi lõplik eesmärk, vaid püha on inimese täiuslikuks saamine - jumaliku tahte täitmine. Käsu pühastamine on vahendi pühaks pidamine eesmärgi kui tõelise väärtuse pühaks pidamise asemel.

Kui käsk, norm, reegel on takistuseks inimese poolt jumaliku tahte täitmiseks, siis tuleb käsust üle astuda ja käsku rikkuda. Nii on inimesele parem. Dogma, norm, reegel tuleb jätta, kui see end ammendab - muidu oleme me ise varsti selle ohvrid.

Pealegi, elu ise on piisavalt rikas ja alatasa on olukordi, kui käsku tuleb rikkuda. Millal, mis juhtudel... selle kohta võiks öelda, et see on fakti küsimus - pole võimalik kogu elu üheselt ja lõplikult ära reeglistada, mingisse normi suruda. Norm on osa elust, mitte elu pole osa normist - sedapidi siiski. Ja selline lähenemine on dialektiline - kui me dialektika enese surume jäikadesse valemitesse ja normidesse, siis pole see enam dialektika.

Jeesus õpetaski elu olukordi dialektiliselt mõistma, pidades ülimaks mitte vahendi - normi, dogma, tõekspidamise jms. absoluutsust - vaid inimese elu ja olemise ülima eesmärgi absoluutsust. Nii õpetas Jeesus olema dialektiline vahendite - normide - ja esmalt just eetiliste normide suhtes. Selline dialektilisus välistab dogmaatilisuse, kuid ei võimalda ka suvalisusel astuda dogmaatika kohale.
Harri Kingo

#1659

2011-10-23 22:51

OK, see oli selline... vahepala, et siin paremini üksteist mõistma õpiksime. Ja mõistaksime. Ja et kristlus ei kivistuks dogmaatikaks meie peades - see oleks elava usu surm meie südametes.
Hüüdja Hääl ...

#1660 #1655 - #1658

2011-10-24 00:18

Tänan Sind leerikursust alustava mõnusa sissejuhatava monoloogi eest!

Külaline

#1661 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 01:21

#1653: ivopill - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:  

 Ivo Pill: "Eks meiegi ole mõnele virisejale ja oma naba imetlejale soovitanud leida endale kogudus, kus ta võib oma "mõttekaaslastega" omas mullis mulistada, kirikut padjaklubiks reformida(mõtteis muidugi) ja muid ilusaid asju teha."

Vaat mis välja tuleb. Ivo Pill on siis karjane, kes mitte ei hoia oma karja, vaid hävitab seda. Ei lähe tema kõrbesse kadunud lammast otsima, 99 "õiget" lammast seniks valveta jättes.

Seega Kristus ei ole tema eeskujuks karjaseametis. Tema ongi see palgaline, kes hundi tulles jätab karja maha ja põgeneb, sest ta ei hooli lammastest... Kogu tema käitumisest siin kommentaariumis paistab, et see, mis tal puudub, on Kristuse meel. Ja seda ei saa ka kusagilt "hankida", kui ikka õiges suhtes Jumalaga ei olda. Mida pole, seda pole....

ivopill

#1662 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 11:27

#1661: - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Kus siin see kadunud lamba jutt peidus on? Jutt pigem sikkudest, kes igal pool lahkmeelt tekitavad, kellel pole muud, kui üksnes nõudmised ja isekus ja kes koguduse keskel lõhkuvalt mõjuvad. Või siis sinusugustest, kes näevad asju alati "õigesti" ja ei tegele muuga, kui teiste halvustamisega valetamise kaudu. Ilma inimesi ja olukordi tundmata annad sa hinnanguid ja võtad sõna asjades, mis neile jõu- ega mõistusekohased pole. Paar lihtsat näidet.

Nimetad mind palgaliseks. Esimene eksitus. Ma ei saa kogudusest palka ega ole kunagi saanud. Palga teenin riigitööl.

Teiseks: hunte olen ma rohkem näinud, kui sul peas karvu on. Nii neljajalgseid omal ajal metskonnas töötades kui kahejalgseid. Viimaseid leidub muidugi arvukamalt. Ei ole ühe ega teise ees kartma löönud.

Kristuse meelest tead sa küll sama palju, kui hunt torupillist. Mis oleks siis sinu arvates Kristuse meel? Kas see, mis alati sinu arvamust mööda talitab? Halearmas magus määgimine? Kõikelubav ja salliv liberalism? Pederastidele ja nende sise- ning välismaistele apologeetidele kaasalaulmine?

imik

#1663 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 12:40

#1662: ivopill - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

1. "Jutt pigem sikkudest, kes igal pool lahkmeelt tekitavad, kellel pole muud, kui üksnes nõudmised ja isekus ja kes koguduse keskel lõhkuvalt mõjuvad."

Sa ei tea, mida räägid, mees! Kogudust saab lõhkuda vaid seesolijate pidev laamendamine, mitte lahkujate ükskõiksus.

2. "Nimetad mind palgaliseks. Esimene eksitus. Ma ei saa kogudusest palka ega ole kunagi saanud."

Minagi ei maksaks sellise "teenuse" eest.

3. "hunte olen ma rohkem näinud, kui sul peas karvu on."

Tead sa üldse, kas sõimad kahupead või kiilakat?

4. "Kristuse meelest tead sa küll sama palju, kui hunt torupillist."

Arvan, et Kristuse meelest on hunti torupillil etem kuulata  kui sarvikut ivopillil.:)

Harri Kingo
Tallinn

#1664

2011-10-24 12:42

Ma tõesti ei tea, kes on see Ivo Pill, aga ma võiksin talle tuua päris mitmeid Jeesuse õpetussõnu, millega tema viimased mõtteavaldused siinkirjutajate suhtes mitte kuidagi kooskõlas ei ole. Õpetussõnu selle kohta, mis mõõduga meid mõõdetakse, kui mitu korda tuleb kellegi vastu patustajale andeks anda, mida teha ligimesele ja mida mitte teha, kuidas armastada ligimest. Ja ma leiaksin veel ja palju.

Ivo Pill - sulle oleks hea, kui sa neid õpetusi endale meenutaksid.

imik

#1665 Faktid ei valeta

2011-10-24 13:11

Siin kommentaariumis endale ...nime teinud Ivo Pill on Sangaste koguduse staažikas hingekarjane ja EELK Nõukogu väära...mmh...väärikas liige.:)
To Faktid ei valeta

#1666 Imikule kommentaariks

2011-10-24 13:43

IP on EELK kirikukogu saadik. EELK Nõukogu pole olemas.
imik

#1667 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 13:46

#1653: ivopill - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

"Millist sõimu ja vihkamist ma ise siinsetelt "humanistidelt" olen osaks saanud, seda ei märka sa mitte."

Mida külvad, seda lõikad. Sõimust ja vihakõnest valusam on sattumine peategelaseks anekdoodis, mille sepitses üks kõrvalkommentaariumi naljahammas ja mis suure lustiga rahva seas juba levib.

Ja loed ikka veel siin teistele moraali...

imik

#1668 Re: Imikule kommentaariks

2011-10-24 13:52

#1666: To Faktid ei valeta - Imikule kommentaariks

"IP on EELK kirikukogu saadik. EELK Nõukogu pole olemas."

Aitäh täpsustamast! Ega ma  selle pisut vigase nimetuse all EELK-le kuuluvat nõudeserviisi mõelnudki.:)

ab
Külaline

#1669 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 13:53

#1667: imik - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Loen ja imestan kui halb maitse imikul on.

ivopill

#1670 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 14:14

#1667: imik - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Antud anekdoot tiirleb juba kauemat aega videoklipina youtubes, keegi "humanistlik geenius" on ühele tegelasele lihtsalt nime andnud. Sedapuhku siis minu oma.

80% anekdootidest olla juba mingil kujul Rooma leegionite laagrilõkete äärest pärit. Üldse pidada antiikne Rooma olevat olnud roppude lühinaljade sünnimaa ja leviala. Võibolla.

Seda lookest pole siin küll keegi "sepitsenud", veelvähem on tegu kõrvalkommentaariumi rahvaga. Käivad "humanistid" seal libamas ja läbustamas juba ammust aega ja nüüd veel targad takkajärgi. Minu mõtlemine ja suhtumine perverssustesse ei muutu sellest, kas te mind ka saja anekdoodi peategelaseks topiksite. Teie lookene on aga pärit juba vähemalt 40 aasta tagant, tollases ajakirjas "Pikker" oli ta esitatud sellisel kujul: läheb mees arsti juurde, näitab see talle paberil ringi - küsib: mis see on. Mees vastab - paarike põõsa taga. Näitab tohter kolmnurka, mees jälle kohe teab - see olla mees, naine ja armuke. Näitab tohter kriipsu paberil - ja mees kohe, et see on naabrinaine rõdul paljalt päikest võtmas. Arst on vapustatud - kulla mees, te olete ju seksmaniakk! Mille peale kostab patsient - kas siis mina olen süüdi, et te mulle pornograafilisi pilte näitate.

Nii et see sepitseja pole muud, kui tühipaljas plagiaator. Ja mingit valu ma sellest ei tunne, kui kusagil schwulkneipes minust halba räägitakse. Vaata, valu, see on see , mida omas alateadvuses tunneb üks sats "humanistidest", see, kes teab, et vaatamata saavutatud tunnustusele sekulaarses ühiskonnas ja igasugustele õigustele ja eesõigustele viib nende tee neid ometigi viimaks põrgusse. Seepärast nad siis püüavadki põrgulikuks muuta mida vähegi suudavad. Rüvetada ja ära narrida.

 

Harri Kingole ütleksin selle pika jutu peale, mis ta siin kirjutanud - kui teda huvitab, mis on kirik (ecclesia), siis tehku selle mõiste endale alustuseks selgeks. Sealtmaalt võib edasi rääkida. Kõnelda kümnetest tuhandetest "kirikutest" on pehmelt ütelda asjatundmatu.

ivopill

#1671 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 14:21

#1669: ab - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Yeppp....ega see imiku maitsekus üle väärakas-väärikas paronomaasia või kalambuuritsemise ulatu.

imik

#1672 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 14:22

#1669: ab - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

"Loen ja imestan kui halb maitse imikul on."

Seda mõtles inimsööja kui ta restoranis oma viimast suutäit järades ajalehte luges.

 

imik

#1673 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 14:33

#1671: ivopill - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

"Yeppp....ega see imiku maitsekus üle väärakas-väärikas paronomaasia või kalambuuritsemise ulatu."

Siiski, siiski....piisavalt kõrgele, et mõõta otsustasid!:)

 

imik

#1674 Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-24 14:47

#1670: ivopill - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

"Antud anekdoot tiirleb juba kauemat aega videoklipina youtubes, keegi "humanistlik geenius" on ühele tegelasele lihtsalt nime andnud. Sedapuhku siis minu oma."

Võimalik, et  sedapuhku saadud nimi on nii tabav, et vahetada pole enam vajagi...:)


Külaline

#1675

2011-10-24 22:10

Imik pidi ju kuskile ära minema. Kõrbesse...